Arvamusreede, 7/17: Alguslugu ning saja raamatu projekti muljed

Tere, kallid raamatusõbrad!

Tänane arvamusreede on pigem refleksiivne reede: jutustan veidi selle blogi alustamise motivatsioonist ning vaatan tagasi käidud teedele. Selles raamis jutustan ka esimesena käsitletud saja raamatu nimekirja üld- ning detailmuljeid.

Alguslugu: Kuidas sündis Päikesejänku lugemispäevik?

Idee ning idee teostamise vahendid tekkisid, kui kolisin magistriõppesse astudes Eestist Saksamaale: kuna olin uues riigis ja sotsiaalsed sidemed puudusid, oli ka minu motivatsioon nädalavahetusel välja minna või suurt sõprusringkonda tekitama hakata minimaalne.

Seega oli mul olemas aeg.

Teiseks on Saksamaal võimalik tellida mõne euro eest kasutatud raamatuid, eriti klassikud on nii saksa kui inglise keeles väga odavad ning näevad tihti välja nagu uued, kui mõnetine lehtede kolletamine välja arvata. Ning antikvariaadist tellimise võimaluse puudumise korral oli raamatukogu minu ühiselamust kümne minuti tee kaugusel.

Seega olid mul olemas ka vahendid.

Olen teatud vormis teisest klassist peale lugemispäevikut pidanud ning ka erinevas vormis bloginud, kuid need kaks ühendada ning eestikeelsele internetiruumile tõepoolest midagi väärtuslikku juurde anda oli lisamotivatsiooniks. Paljudest käsitletud raamatutest pole praktiliselt üldse eesti keeles kirjutatud ja loodan, et suudan mõned vähemtuntud raamatud eesti publikuga tuttavaks teha.

Vormilised-sisulised arengud

Alustasin vaid lühikese tutvustustekstiga inglisekeelsest vikipeediast ning jätkasin kohe oma arvamusega. Hiljem vormistasin raamatututvustuse ümber eestikeelseks.

Nüüdseks olen otsustanud kirjutada lühidalt autorist - üritan enamasti lisada mõne huvitava faktikillu autori elust või peetud elukutsetest - ning tema loomingu põhijoontest. Jätkan lühikokkuvõttega loetud raamatu sisust, ning tutvustada oma arvamust, üritades raamatut eelnevalt mittelugenule tähtsad sündmused avaldamata jätta, tekitades huvi raamatu lugemise vastu.

Hiljuti lisasin blogisse ka pildid, et vaid teksti koorem kurnavaks ei muutuks.

Sisulisest poolest: Saja raamatu pärlid ning mittepärlid

Niinimetatud kirjandusklassikute nimekirju on mitmeid, erinevast ajaruumist ning erinevast geograafilisest ruumist. Valisin Le Monde'i maailma parima saja raamatu läbi aegade nimekirja, kuna soovisin lugeda mitte ainult 20. sajandi ning mitte ainult Euroopa ja inglisekeelse maailma kirjandust. 

Avastasin nimekirja läbides, et on olemas väga huvitavaid kirjanikke, näiteks Nigeeria Chinua Achebe - kas oleksin ta ka ilma selle nimekirjata avastanud? Võib-olla, võib-olla mitte. Täiesti omanäolised ning kapitaalselt erinevad teosed nagu Juan Rulfo "Pedro Paramo", Kalidasa "Sakuntala" või Lu Xuni "Hullumeelse päevik" (huvi korral leiate need teosed otsingufunktsiooni kasutades kergesti!) tutvustasid mulle erinevaid maid, erinevaid mentaliteete, erinevate sajandite sündmusi ning erinevate inimeste mõttelaade. Aina enam sugenes võrdlusmomenti ida-lääne, vana-uue ning ambivalentsemate telgede ekstreempunktide vahele.

Minu geograafilise ruumi jaoks eksootiline kirjandus hoomab Aasiat, Lähis-Ida, Lõuna-Ameerikat ning Aafrikat. Olen üpris hästi tuttav Euroopa, Põhja-Ameerika, Vene ning Jaapani autorite loominguga. Kuid maailmakirjandus kui ühik, anima mundi mõistmine ning sama päikesekiire peegelduse leidmine hulgaliste üdini erinevate fragmentide sees on tohutult põnev protsess, mis nüüdseks kirjalikus vormis pea kaheksat aastat mu elust täitnud.

Olen mõelnud varasemate blogipostituste uuendamisele ning parendamisele uuest perspektiivist, ning loen nii mõndagi raamatut uuesti Nobeli kirjanduspreemia laureaatide käsitlemise raames, mõnda ka niisama, sest tegu on lihtsalt kas hea raamatuga või raamatuga, mida tahan paremini mõista. (Kirjutasin hiljuti ka raamatute uuesti lugemisest, vt. rubriiki "arvamusreede".) Kuna keegi mulle selle blogi kirjutamise eest raha ei maksa ning reklaame blogisse ma samuti panna ei taha, soovin protsessi jätta võimalikult orgaaniliseks ja ei hakka vormiliste argumentide ajel midagi uuendama, mis mulle päriselt huvi ei paku. Sellepärast võib juhtuda, et mõnda raamatut on käsitletud kaks korda ja mõne raamatu postitus oma Nobeli järjekorras vaid vanemale blogile viitab.

Lisaks on sündinud Päikesejänku lugemispäeviku Facebooki leht, kus kuu alguses tulevad raamatud välja hõikan, filme kommenteerin ning vahel niisama jututan. Olete ka sinna teretulnud! Viite leiate vasakus servas :-)

Lisasarjad: Ekskurss filmilinale ja arvamusreede

Otsustasin 2015.–16. aastal väga regulaarselt blogiga tegelema hakata, eelnevalt võis juhtuda, et mõni nädal jääb vahele, kuid antud hetkel on plaanitud postitused novembrini välja ning valmis postitused alati paari nädala pikkuselt olemas. Mul ei ole tekkinud ei rohkem aega ega vähem tööd - pigem vastupidi -, kuid kuna kirjutamine pakub mulle puhast naudingut, otsustasin regulaarselt avaldada ka filmi- ning esseeblogi. Arvamusreede kirjutan enamasti valmis vaid paar päeva enne ilmumiskuupäeva, kuid alustan aktuaalsel teemal mõtisklemist umbes nädalase varuga.

Mida toob tulevik?

Tihedamini kui kord nädalas ma ilmselt postitada ei jõua. Ilmselt on meil järgmisel aastal taas plaanis (veel ilusamasse) kodusse kolida, suur soov koera soetada, doktoritöö lõpetades tõeliselt täiskohaga tööle minna jne jne. Soovin kindlasti kõiki olemasolevaid sarju jätkata, kuid tihedamalt postitada kahjuks ei jaksa - kui just helded sponsorid minuga spontaanselt ühendust ei võta. ;- )

Jätkan eelkõige Nobeli kirjanduspreemia laureaatidega, kuid loen vahepeale ka lihtsalt teele sattunud ning soovitatud raamatuid, üritan uuema eesti kirjandusega kursis püsida. Nobeli laureaatidega sooviksin järgmise aasta lõpuks tänapäeva jõuda, et siis juba paralleelselt uue nimekirjaga jätkata: 80 raamatuga ümber maailma.

Nõnda siis lugu. Kokkuvõtteks ütleksin veel, et olen sellele blogile tohutult tänulik, kuna lugemine on ainus hobi, mis mind alati saatnud, ning siinne lugemispäevik aitab mul teadvustada, võrrelda, meenutada ning vastukaja koguda. Samuti on ikka väike tamp alati taga, uus blogi on muudkui tulekul ja aeg minu järel ei oota. Kuid just selline hoogne samm hoiab vaimu värske.

Päikest, kallid raamatusõbrad! Kohtume kommentaarides! Kui teie ka blogite või teatud põhjustel mõnest blogist eriti rõõmu tunnete, jagage head, olen tänulik teie vastukaja eest. :-)

Arvamusreede, 1/17: Refleksiivselt raamatublogimisest

Tere hommikust, kallid raamatusõbrad!

Alustan sel aastal uue igakuise sarjaga "Arvamusreede". Juttu tuleb ikka kirjanduse ja blogimise teemadel ning rõõmustan teie kommentaaride ning arvamuste üle käsitletavatel teemadel.

Täna jagan oma kogemusi ning tähelepanekuid raamatublogimise tegevusest - miks, millest, kuidas ja kellele õigupoolest  raamatublogi kirjutada?

Miks raamatublogida?
Teemablogi luuakse enamasti, et aktiivse hobiga veelgi aktiivsemalt tegeleda ning selle tulemusi ka teistega jagada. Samuti on huvitav avastada, kes arvamust jagab või ei jaga. Raamatusõbrad loovad raamatublogisid, fotosõbrad fotoblogisid, reisisõbrad reisiblogisid.
Alustamine on võib-olla raske - kuidas kirjutada loetud raamatust? Millest ja kellele kirjutada? Kohe seletan allpool. Esimene samm on julgust koguda ning hea blogi nimi välja mõelda. Ja siis muudkui pihta hakata ;-)

Mina loen palju ja hea meelega ning jagan hea meelega muljeid ja vahetan raamatuid. Otsustasin 2009. aastal, kui Saksamaale kolisin ja kirjandusteaduse magistriõppesse astusin, lugemisprojekti alustada, sest siin on võimalik väga odavalt kasutatud raamatuid tellida ning neid ka raamatukogust laenutada. Siiani on ilmunud pea kolmsada postitust, neist 37 käsitlevad mulle muljet avaldanud filme. 2015 ja 2016 olid mu produktiivsemad aastad, sest töötasin aktiivselt blogi kallal ning postitasin regulaarselt, ühtegi nädalat vahele jätmata. 2015. aasta maikuus hakkasin blogipostitustele pilte lisama - usun, et see muudab lugemise mõnusamaks ning postituse "ilusamaks".

Tublid seitse aastat hiljem olen ma blogiga üpris rahul ja usun, et jätkan seda ka järgmised seitse aastat :-)


Millest kirjutada?
Eks ikka loetud raamatutest, tihti kajastatakse koolis läbivõetut, mõnikord seatakse teatud eesmärgid - Facebookis on ka näiteks olemas lugemise väljakutse grupp erinevate teemadega, mis aasta jooksul läbi võetakse, ning näiteks kirjastus "Varrak" peab igakuiset ühislugemise üritust, samuti Facebookis.

Minu eesmärk selle blogi lehtedel oli algselt läbi lugeda Le Monde'i maailmakirjanduse saja parima raamatu nimekiri ning kui olin sellega mäele saanud, alustasin Nobeli kirjanduspreemia laureaatide lugemist. Hetkel olen lugemisega jõudnud aastani 1947 - järk-järgult ilmub loetu blogis.

Kellele kirjutada?
Üldisemalt igaühele, kes raamatute vastu huvi tunneb, kuid olen ka näiteks tähele pannud, et teatud aegadel otsitakse koolikirjanduse kohta infot internetist ning on selle kaudu jõutud minu blogi lehtedele. Lihtsaim on alustada kirjutamist emotsionaalses võtmes ning üritada seejärel samm-sammult pragmaatilist-informatiivset sisu lisada.

Mingis kontekstis kirjutatakse tegelikult alati vaid iseendale - mina kirjutan neist aspektidest, mis mulle lugejana huvi pakuksid ning üritan loetud materjalile läheneda samaaegselt pragmaatilise ning emotsionaalse pilguga. Olen tudeng, teadlne, kuid ka lihtsalt raamatuhuviline ja üritan kõik nendesse rollidesse kuuluva lugeja huvid igasse postitusse paigutada.

Blogimisel lugejaskonnale on tähtis regulaarne kirjutamine. Huvi käsitletud raamatute vastu on keerulisem analüüsida: teatud klassikutest lugeda on alati põnev, uutest romaanidest on konteksti vähesuse tõttu mõnikord, kuid mitte alati keerulisem objektiivselt rääkida. Üritan oma blogis säilitada tasakaalu uuema ja vanema vahel, kuid käsitlen hetkel vaid kirjandust 20. ning 21. sajandist - ühest küljest Nobeli nimekirja mõjutuste tõttu; teisest küljest, sest vanemad klassikud said saja raamatu nimekirja kaudu juba käsitletud.

Isiklikud mõjutused
Minu jaoks isiklikult on mõnikord emotsionaalsetel põhjustel keeruline ühest blogi struktuuri järgida - mõni raamat on vaid Nobeli pälvimise tõttu nimekirjas ning väärib teatud kultuuriloolistel põhjustel mainimist; mõnel autoril on olnud huvitav elu, mille detailid tihti ära märgin; mõni romaan või figuur avaldab väga muljet ning satub sellega konkreetse blogi keskmesse.

Kirjutan küll alati lühidalt autorist, tema tuntumatest raamatutest ning seejärel teose taustast, ilmumisloost ning seejärel põhiteemadest ja sisust, kuid täiuslikku tasakaalu nende aspektide vahele ilmselt ei ole ega tule, sest raamatud on niivõrd erinevad. Kirjandusteadlasena üritan küll laskuda teatud voolude ning sündmuste ja autorite omavahelise mõjutamise konteksti, kuid kui raamat ise pole huvitav, ei anna huvitava konteksti kirjeldamine blogile eriti juurde.


Hea raamatublogi võiks minu subjektiivsest seisukohast sisaldada lühikest infot autori kohta - eluaeg, päritolu, tuntumad teosed; seejärel võiks olla lühitutvustus loetud teose kohta ning siis mõtted sisu kohta.

On piisavalt emotsionaalse lugejaaspektiga piiratud blogisid, mis annavad vaid romaani, autori, lehekülgede arvu, ning seejärel oma arvamuse romaani kohta - kuid isiklikult leian, et on tähtis tuua lugejateni kõigepealt kontekst ja faktid ning keskenduda siis sisule. Kui teose sisu on kesine ning ei paku huvi, tutvustan vähemalt kaalukat autorit ning põhjendan tema "väärtust" ning kui sisu on paeluv ja huvitav, tunnen nagunii autori ning tema tausta vastu huvi.


Oluline on üritada läheneda raamatule objektiivsest seisukohast: autori vanus, päritolu, poliitiline kuuluvus, sotsiaalne kuuluvus ning kuuluvus kirjanduslikesse ringkondadesse võib loomingut paljus mõjutada; samuti võib autori varajane looming räigelt erineda hilisest. Ühe halva kogemuse tõttu pole tarvis autorist täielikult loobuda - kuid üks ülihea romaan ei tähenda automaatselt, et teised on samuti suurepärased.


Kuidas teile tundub, kas lugemispäeviku pidamine soodustab lugemisharjumuse säilimist ja püsivust? Kas raamatublogi vorm ja sisu on sama tähtsad, kui autentse lugemiselamuse emotsionaalne kirjeldamine?

Jään huviga teie mõtteid ootama.

Järgmine arvamusreede saabub nelja nädala pärast, 24. veebruaril.

Kaunist nädalalõppu!