tag:blogger.com,1999:blog-51277043162330089482024-02-07T11:10:51.904+01:00Sada Raamatut. Lugemiselamusi igast maailma nurgastSandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.comBlogger451125tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-82379698597348367692019-11-27T23:30:00.004+01:002020-10-13T17:12:11.785+02:00Sada raamatut: uus aadress<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on"><div style="text-align: center;">Kallid raamatusõbrad, uusima blogikande ning iganädalased lugemismuljed </div><div style="text-align: center;">leiate nüüdsest minu üldblogist järgneval aadressil:</div><div style="text-align: center;"><br /></div>
<br /><div style="text-align: center;"><a href="https://sandrafalke.wordpress.com/"><b>https://sandrafalke.com/</b></a></div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;"><a href="https://sandrafalke.com" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;" target="_blank"><img border="0" data-original-height="989" data-original-width="3182" height="127" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjmqcG5V-AZ2TkNd8wQ8-vyHdDQWcURu4LIGCnLrFIlm8lEolVsrqPwTdpcCf9BUABuMPegCk4XymQk-3DPrl6IYWP0hCpvr8WyTc8Q_QNdPhenbwHTYLGR4PnDOoH6zZ4iDyiAM2tmz0bB/w408-h127/IMG_20200922_153411+small+fb.jpg" width="408" /></a></div>
<br /><div style="text-align: center;">Jätkame nädalarütmis, saksa ning inglise keeles.</div><br /><div style="text-align: center;">Kohtume seal, ning kõike kaunist!</div><div style="text-align: center;"><br /></div>
<div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;">Sandra</div></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br />
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-79956798138514924482019-11-19T11:00:00.000+01:002019-11-19T11:00:04.519+01:00Mehis Tulk: Kuningas. Maa ja Taeva mõrsja. Teine raamat<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
Eesti kirjanik ning ajakirjanik, Saaremaalt pärit Mehis Tulk (sünd. 1967) avaldas 2017. aastal Varraku kirjastuses oma esimese ning mahuka romaani "Foogt. Maa ja taeva mõrsja". Tegu on ajaloolise romaaniga 14. sajandist, ning tegevus toimub Pöides, Saaremaal.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
"Foogti" kulminatsiooniks on ajalooline Jüriöö ülestõus, ning "Kuningas" (2018) jätkab võidukate saarlaste tormiliste elude jälgimist. Tegevus toimub sedakorda umbes aasta vältel, 1343. aasta aprillist 1344. aasta märtsini nii Saaremaal kui Eestimaal kui Taanis.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kuna kaks romaani kuuluvad kokku nii sisult kui vormilt, polegi nagu võimalik neid eraldi analüüsida, vaid pigem on "Kuningas" "Foogtist" lähtuv uuem ning teoorias huvitavam, edasiviiv, komplekssem ning kulminatsioonile juhatav teos. Aga kas on ka niimoodi?</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<a name='more'></a><br />
<br />
Kindlasti huvitav on taas romaani hargnemine mitmest perspektiivist ja sellest lähtuvalt põnev sisuline mitmekihilisus ja erinevate ideoloogiate objekviitne ristumine.<br />
<blockquote class="tr_bq" style="text-align: justify;">
<i>Rahulikust maanurgast oli saanud mässava Öseli väravaesine, piirikastell, millega pidid arvestama kõik, kes taliteed pidi siit, Werderi rannast, saartele tahtsid minna. Sest väina taga ootas kuningas. Wesse nimeks ja Pöide kantsi juures märtrisurma surnud orduvendade hinged saatanliku aupaistena pea kohal kisendamas. Ei olnud sel koerapojal ei auväärt esivanemaid ega kõrgestisündinud ja Kurrat, nagu saarlased ise oma pimeduse sigidikke nimetasid – , ja üüratu oli selle isehakanud kuninga jultumus. Püha Neitsi nimel! See nurjatu kuulutas, et Öselil ja Mohnil pole enam muid maaisandaid peale saarlaste endi. Kes tahab väina taga kaubelda, on lahkesti oodatud, aga kes mõõgaga tuleb, see saab niisamuti mõõgaga tagasi löödud. Ja igale tulele tehakse veel vägevam tuli vastu</i>.</blockquote>
<br />
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Samuti võib taas tuliselt kiita Tulgi lauseehitust, sõnakastust, rikkalikku ning elavat stiili nii ilusate kui koledate sündmuste kirjeldamisel. Teatud huumor ning värvikirevus säilib ka kõige vastikumates stseenides - juba tugevalt verises kontekstis romaani alguses:</div>
<blockquote class="tr_bq" style="text-align: justify;">
<i>„Me peaks siin vist vaheaja tegema,” arvas Andreas von Steinberg, osutades rätsepasellile, kes nartsuna ahelate küljes rippus.</i></blockquote>
<div style="text-align: justify;">
Sellest lähtuvalt on ka "Kuninga" lugemine stilistiliselt tõeline rõõm ja nauding.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_W_OTMJNE8w-JwijWQDR7gw_Gg3KXrDXUof8J_Ax-iL2lzA2QJl6amLr7Sei76tRJ-gUfLEVXKHjNg6Ip5yLOTLjOwf7DIEoNsWKFZzrKDEh-fPcizAQmXNFlsb9dmgEBFu454Ejqbnyc/s1600/11-19+kuningas-maa-ja-taeva-m%25C3%25B5rsja-ii-raamat.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="826" data-original-width="591" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_W_OTMJNE8w-JwijWQDR7gw_Gg3KXrDXUof8J_Ax-iL2lzA2QJl6amLr7Sei76tRJ-gUfLEVXKHjNg6Ip5yLOTLjOwf7DIEoNsWKFZzrKDEh-fPcizAQmXNFlsb9dmgEBFu454Ejqbnyc/s320/11-19+kuningas-maa-ja-taeva-m%25C3%25B5rsja-ii-raamat.jpg" width="228" /></a>Kuid asjale sisulisest nurgast lähenedes on pigem keeruline teatud valikutest aru saada. Näiteks tegelaste, tegevuskohtade ja narratiivide hargnemine on ühest küljest loogiline, ajaloolised sündmused on tõepäraselt keerulised ja mitmekihilised ning pea- ja kõrvaltegelasi igas tähtsas lahingus ja vallutusretkes ning poliitilises vandenõus hulgim. Kuid kas tõesti on tarvis neile kõigile võrdselt raamaturuumi loovutada on otsus, milles julgen tugevalt kahelda.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Tegelaste rohkus ning eikuhugi viivad sündmused oli "Foogtis" esimese kolmandiku jooksul elav koht, kuid nagu vastavas blogis (<a href="https://100-raamatut.blogspot.com/2017/12/mehis-tulk-foogt-maa-ja-taeva-morsja.html">link</a>) kirjutasin, õnnestub sel puhul niidid kenasti kokku tõmmata ja lugu romaani viimases kolmandikus ülevaatlikult kokku põimida.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kui mõista "Kuningat" keskse osana, on muidugi selge, et nagu "Sõrmuste isanda" triloogiaski on tegu põhiliselt lahinguid ning tähtsatest surmadest tulenevaid järglaste kättemakse ning salajasi vandenõusid lahtirullivaks vaheosaks, mis esimese ja kolmanda osa teineteisega kokku põimib.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Sellest lähtuvalt jäängi äraootavale seisukohale ning loodan, et "Maa ja taeva mõrsja" alapealkirjast lähtudes hoopis tähtsamad, ehk hetkel veidi kõrvalised arengud tegevuse lõplikule kulminatsioonile veelgi rohkem kaalu annavad.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Hetkeseisuga rohkem positiivset aga "Kuninga" kohta öelda ei ole.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Loe veel:</div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://100-raamatut.blogspot.com/2017/12/mehis-tulk-foogt-maa-ja-taeva-morsja.html">Foogt. Maa ja taeva mõrsja. Esimene raamat</a></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://100-raamatut.blogspot.com/2019/07/lembit-uustulnd-kapten-avameri.html">Lembit Uustulnd: Kapten. Avameri</a></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://100-raamatut.blogspot.com/2018/12/elin-toona-gottschalk-pagulusse-lugu.html">Elin Toona Gottschalk: "Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust"</a></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://100-raamatut.blogspot.com/2019/02/anton-hansen-tammsaare-porgupohja-uus.html">Anton Hansen Tammsaare: "Põrgupõhja uus vanapagan"</a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-53270395094474816812019-11-12T19:11:00.000+01:002019-11-12T19:28:25.911+01:00Amélie Nothomb: "Nälja biograafia"<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
Belgia kirjanik Amélie Nothomb (sünd. 1966) on üllitanud hulgaliselt lühiromaane. Tema esimene romaan ilmus aastal 1992 ning avaldatud teoste arv küünib nüüdseks üle kahekümne.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kuna autor veetis diplomaadi tütrena mitu aastat erinevates aasia piirkondades, läbivad tema loomingut idamaised müüdid ning elemendid ning teatud jaapani kirjandusele omane nostalgia. Samaaegselt on Nothombi looming kohati väga lakooniline ja kuiv.</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<a name='more'></a><br />
<br />
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Romaanidest on eesti keelde tõlgitud siiani "Jumala lapsepõlv", "Jahmatus ja värinad", "Sinihabe" ning "Armastuse sõda". Seekord lugesin aga uuemate romaanide seast "Nälja biograafia" (Biographie de la faim, 2004).</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Tegu on ühest küljest kasvu- ning arenguromaaniga, teisest küljest pideva liikumise ning kodu ja turvalise pesa puudumise ja võõraks olemise käigus tekkinud ületamatu sisemise tühjusega heitlemise looga. Nothomb pidas noore neiuna koduks Jaapanit ning elas Hiinasse kolimise üle väga raskelt. Sellest lähtuvalt tuleb romaaniprotagonistil võidelda anoreksia, sisemise ahastuse ning tühjustundega, mis teda praktiliselt elu lõpetamiseni rusuvad. Abiks pole ka asjaolu, et neiu langeb seksuaalse vägivalla ohvriks.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPsXTX7R1PciUFTm3I18Rg5XzWE_t0dZdeZC4bjx3aTGJakjDnxpILl5dYGp4SNZqLOEdGsdLFSdD-9Tkr8k6VfZ6sUbrVWlI36_NXcv3TL5ujl9gdhxNgQCoLPANFzFAfL5PUCNRAWMpj/s1600/11-12+Nothomb+Biografie+de+la+faim.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1029" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPsXTX7R1PciUFTm3I18Rg5XzWE_t0dZdeZC4bjx3aTGJakjDnxpILl5dYGp4SNZqLOEdGsdLFSdD-9Tkr8k6VfZ6sUbrVWlI36_NXcv3TL5ujl9gdhxNgQCoLPANFzFAfL5PUCNRAWMpj/s320/11-12+Nothomb+Biografie+de+la+faim.jpg" width="205" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
"Nälja biograafia" on üks Nothombi uuematest romaanidest ning autor mainib selles ka eelkirjutatut, mis tähendab, et Nothombist parema ja sügavama mulje saamiseks tuleb jätkata tema lühiromaanidega tutvumist. Loetu oli üpris põgus, kuid tekitas kindlasti huvi järgmise Nothombi teose kättevõtmiseks. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Põgusast üldmuljest kaugemale polegi võimalik hetkel minna. Nothomb on intelligentne ning pragmaatiline naisolevus, kelle arengut iseloomustab sunduslik iseseisvus, sellest tulenevad väga keerulised suhted oma kehaga, rusuv melanhoolia ning võimetus leida liikuvas maailmas paika jäämata oma kohta. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Tema kirjastiil on apaatne, kuid sisult ometigi intensiivne, mis meenutab veidi Camus ja Kafka loomingut - kõige traagilisemaid sündmusi kirjeldatakse vaid napilt ja kaudselt. Kindlasti antud kirjanike fännidele väga huvitav autor.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Jätkame arvamuslooga Nothombist pikemas vormis järgmise romaani lõpetamise järel.</div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-20006591474340180332019-11-05T11:53:00.000+01:002019-11-05T11:53:53.376+01:00Kate Chopin: "Virgumine" <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
USA autor Kate Chopin (1850-1904) kirjutas peamiselt lühijutte ning on avaldanud ka kaks romaani. Tema loomingu tegevus toimub enamasti Louisianas, kus autor suure osa oma elust ka veetis. Chopin oli progressiivne autor ning tema looming sai sellest lähtuvalt ka üpris ohtra kriitika osaliseks. Sellest lähtuvalt ei saavutanud autor oma eluajal ka erilist edu.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
"Virgumine" (The Awakening, 1899) on Chopini teine romaan. 19. sajandi lõpus olid ideed nagu naisprotagonisti emotsionaalne ning seksuaalne areng eneseteadlikuks, sõltumatuks indiviidiks ja isiklike sihtide poole püüdlemine ning abikaasa tiiva alt lahkumine ennekuulmatud. Moraalset halvakspanu põhjustasid eelkõige truudusemurdmine ning seksuaalne avameelsus, kuid üldiselt kritiseeriti oma mõtteid vabalt avaldavat ning ühiskondlikest normidest mitte hoolivat naisprotagonisti loomulikult peaaegu et veel hullemini.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidQC_KF5D_477jy-K8HQiR7oCtKonK2HFu5CPm2YRqjUrIBa-DVwmjgjaGetiopzJ12jt9znvdnBNEU5Jrghq5HkqhJY4RIjV7TokUtXT4sYM-i6O8R7rpwHBQprVFsmjacZ3XblGHNTW8/s1600/11-05+Chopin+Virgumine.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em; text-align: justify;"><img border="0" data-original-height="172" data-original-width="110" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidQC_KF5D_477jy-K8HQiR7oCtKonK2HFu5CPm2YRqjUrIBa-DVwmjgjaGetiopzJ12jt9znvdnBNEU5Jrghq5HkqhJY4RIjV7TokUtXT4sYM-i6O8R7rpwHBQprVFsmjacZ3XblGHNTW8/s1600/11-05+Chopin+Virgumine.jpg" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br />
<a name='more'></a><br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Chopini romaani peetakse D. H. Lawrence'i ning Simone de Beauvoiri loomingu eelkäijaks. Lugesin Lawrence'i "Leedi Chatterley armukest" suure huviga, sest tegu on teravmeelse psühholoogilise ning seksuaalse analüüsiga nii naiselikkuse kui inimese üldise loomalikkuse ja mõistuse ning konventsionaalse elu vastandumise teemadel. Sellega võrreldes on "Virgumine" vaid malbe vihje seksuaalsele vabanemisele. Chopini romaanist pole leida ei käredat keelepruuki ega paariviisilist alastust. Antud eesmärkide saavutamiseks tuleks lugu võib-olla veelgi putitada, ning lubada oma protagonistile paremat ning tugevamat lõppu kui romaani faktiline ning pettumust tekitanud lahenduskäik.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Mõtteline, emotsionaalne ning logistiline iseseisvumine toimub, ning kuigi sõltuvussuhted meestega säilivad, on protagonistile omane teatud areng. Võib küll ette kujutada, et aastal 1899 ei sobinud sellist kirjandust ei luua ega lugeda. Et Chopin avalikkuse ette tuli, on ajastu kontekstis imetlusväärne tegu.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Chopini teosed taasavastati 1970ndatel aastatel, mil feministlik liikumine tugevama tuule selga sai ning "Virgumine" tõlgiti eesti keelde Loomingu Raamatukogu sarjas aastal 2002. Sellest lähtuvalt on võimalik tema naisprotagonisti emantsipatsiooni jälgida nii inglise kui eesti keeles.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kuigi arvasin romaani olevat meeldivalt ning ladusalt kirjutatud, soovitaksin aga siiski ennemini lugeda D. H. Lawrence'i "Leedi Chatterley armukest", mis on tunduvalt haaravam, tugevam ning teravam.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-89605996611298405062019-10-29T11:49:00.001+01:002019-10-29T11:49:24.625+01:00Alice Walker: "Lilla värv"<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
USA kirjanik, luuletaja ning aktivist Alice Walker (sünd. 1944) on eelkõige tuntud oma romaani "Lilla värv" (The Color Purple, 1982) poolest, mille eest pälvis 1983. aastal Pulitzeri kirjanduspreemia.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Romaan läheb ajaliselt vahemikku 1900-1930 ning käsitleb mustanahaliste naiste ebainimlikke elutingimusi Lõunaosariikides Georgia lähistel maises miljöös.<br />
<br />
Protagonistideks on õed Nettie ja Celia, kellest üks kogeb pidevat allasurumist, kehalist, vaimset ning seksuaalset vägivalda nii oma isa kui pealesunnitud abikaasa poolt. Nettiel õnnestub Celia abiga küll kodustest tingimustest pääseda, hoolivas peres oma haridusteed jätkata ning misjonärina Aafrikasse reisida, kuid sealgi on elutingimused kohati väga kriitilised.<br />
<br />
Walkeri romaan tõi talle esimese naisautorina Pulitzeri kirjanduspreemia aastal 1983, ning ohtralt kiitust nii kriitikute kui lugejate poolt, oli aga ka vastuolulisi reaktsioone, kuna vägivaldsed kirjeldused olla liialt detailsed, ning kuna romaan sisaldab homoseksuaalset romanssi. Romaani on üritatud keelata ning tsenseerida, kuid "Lilla värv" on säilitanud oma populaarsuse lugejate hulgas ning selle aineil ilmus film aastal 1985, peaosades Whoopi Goldberg ja Daniel Glover. Režissööriks ei keegi muu kui Steven Spielberg.<br />
<br />
<a name='more'></a><br /><br />
<br />
"Lilla värv" algab stseeniga noore tüdruku vägistamisest ning tema emotsionaalse ja kehalise valu tugeva väljendusega. Tõene võib seega olla väide, et see pole igale publikule mõeldud ning tuleks ehk välja arvata koolikirjanduse kohustuslikust nimekirjast. Kuid tegu on tõelistest lugudest võetud inspiratsiooniga ning sündmustega, mis praktiliselt kogu kolmanda maailma territooriumil aset tänapäevani, ning juba sellepärast on Walkeri romaan tähtis ja tähelepanuväärne.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh7pxU8-XkztjpyeLTNzExSrTvD0PvpuFpJrQURqbNmz-77_LJaG5UoXr_u982sqQBg2OJP5J6UFjZ39_lzUEnH48IdNvaipkHy3V7ZUFq1Kz6TuRIzlisG9vGHKgSrqA_moDQOTHbO2HSv/s1600/10-29+The+Color+Purple.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1000" data-original-width="662" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh7pxU8-XkztjpyeLTNzExSrTvD0PvpuFpJrQURqbNmz-77_LJaG5UoXr_u982sqQBg2OJP5J6UFjZ39_lzUEnH48IdNvaipkHy3V7ZUFq1Kz6TuRIzlisG9vGHKgSrqA_moDQOTHbO2HSv/s320/10-29+The+Color+Purple.jpg" width="211" /></a></div>
<br />
Edasi vaadates ilmneb romaani stiil, mis on väga ehe ja jäljendab oma epistolaarstiiliga lähedalt tolleaegset kõnepruuki. Ka psühholoogiliselt on Walkeril õnnestunub lihtsate vormingutega kirja panna sügavakoelised mõtted ja tunded, mida tema tegelased väljendavad. Celia pole ehk lugenud ühtegi romaani ega õppinud ei ajalugu ega matemaatikat, kuid tema emotsionaalne intelligents on täiesti adekvaatne ning täisväärtuslik.<br />
<br />
Loole annab vürtsi Shug Avery sensuaalne ning iseseisev figuur, kes küll meestest ning seksist huvitatud, kuid samaaegselt ema, õe ja armukese rollis Celia jaoks. Ilmselt kõige huvitavam dünaamika ilmneb nende kahe naise vahel, sest Shug lubab Celial olla tema ise, hoolitseb naise eest ning avab talle uksed iseseisvasse ellu, ja Celia emantsipatsioon peale eluaegseid kannatusi õnnestub.<br />
<br />
<br />
Romaani positiivsed arengud tunduvad ülejäänud looga võrreldes vägagi utoopilised, kuid loomulikult on Celia sügavat empaatiat tekitav figuur, kellele ei soovikski muud kui õnnelikke elupäevi ning meeste poolt tekitatud kannatustest pääsemist.<br />
<br />
"Lilla värv" on ehe, tundeline, emotsionaalselt intelligentne ja üllatavalt aus ning modernne portree sellest, kuidas ülimast viletsusest võib sirguda puhas armastus ning hoolimine. Samuti on Walkeri käsitlus naise seksuaalsusest vägagi omamoeline ja mõtisklemapanev.<br />
<br />
<br />
Kel ülalminitust huvi tärkas, soovitan Walkeri romaani väga soojalt, sest mulle avaldas ta sügavalt muljet.<br />
<br />
<br /></div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-51937785270825488632019-10-22T14:08:00.000+02:002019-10-23T12:26:43.540+02:00Nobeli kirjanduspreemia 2014. Patrick Modiano<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
Prantsuse kirjanik Patrick Modiano (sünd. 1945) pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 2014, kuid on prantsuse kirjandusmaastikul olnud tuntud ning mainekas autor juba 1970ndatel aastatel. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Modiano hulgalistest lühiromaanidest ning paarist näidendist on siiani inglise keelde tõlgitud üpris vähesed, ning eesti keelde on tõlgitud romaanid "Hämarate poodide tänav" (Rue des boutiques obscures, 1978), "Unustuse kaugeimast otsast" (Du plus loin de l'oubli, 1995) ning "Silmapiir" (L'Horizon, 2010).</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Lugesin kahte Modiano lühiromaanidest: debüütromaani „Täheväljak” (La Place de l'Étoile, 1968) ning uuemast loomingust lühiromaani "Kaotatud nooruse kohvikus" (Dans le café de la jeunesse perdue, 2007) - esmapilgul täielikult erinevad romaanid, kuid teatud mõttes ka sarnased lood. Vaatame lähemalt.</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<a name='more'></a><br />
<br />
<div style="text-align: justify;">
Debüütromaani kirjelduseks piisab juba asjaolust, et protagonist Raphaël Schlemilovitch on antisemiitlik juut, ning tema arvamused ja seisukohad pehmelt öeldes radikaalsed ning ärritavad. Romaan on kergelt võttes Schlemilovitchi elulugu, kuid laiemas perspektiivis tema sürreaalsete kohtumiste sari - sürreaalsed on ammu muldapandud kirjanikud, filosoofid ning poliitikud, kellega Schlemilovitch kohvikus, tänaval, politseipresiidiumis, koolis jne. kokku saab, ning kelle mõtteid ja arvamusi ülevoolavas stiilis väljendatakse.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkyxE8lChGd1SL1w3eAs1a_zJdape3Qx53ops9UazGp31nWcMxZ3udgsYdnk2YM9tS1fMoihyphenhyphenb7_hZrvNmIu1rK0ULRMhKnzCCslCMqVqk-ilz7CyeYLJVn53nvwG8fHhaq7Hua6vKuJIu/s1600/10-22+Modiano.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="726" data-original-width="443" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkyxE8lChGd1SL1w3eAs1a_zJdape3Qx53ops9UazGp31nWcMxZ3udgsYdnk2YM9tS1fMoihyphenhyphenb7_hZrvNmIu1rK0ULRMhKnzCCslCMqVqk-ilz7CyeYLJVn53nvwG8fHhaq7Hua6vKuJIu/s320/10-22+Modiano.jpg" width="194" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Ekspressionistlikuks võiks nimetada seda kogumikku, kus skandaalseid arvamusavaldusi nii juutide kui prantsusmaa kui üldiste moraalsete põhimõtete kohta lugeda ja seedida. Tarvis on üpris suurt teadmistepagasit nii Euroopa ajaloost kui poliitikast, muidu pole loogiline kontekst ülesseatav.</div>
<div style="text-align: justify;">
Minu arvates olid Schlemilovitchi kirjeldused üpris lustakad, ning kuna Modiano stiil on hoogne ning väljendusrikas, oli Modiano debüüti üpris huvitav lugeda. Aga tegu pole minu silmis mitte romaani, vaid manifestiga, või siis fragmentide kogumikuga.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Sõjajärgne trauma ning vajadus see kuidagi enesest välja kirjutada on ilmselged ning et ka järgnevate aastakümnete prantsuse lugejaskond Modiano debüüti hindas, pole sugugi imestusväärne. Prantsuse kirjandus on alati olnud veidi skandaalne (Marquis de Sade, Colette, Simone de Beauvoir, Sartre, Houellebecq), ning publik on sellega harjunud. Kuid Modiano debüüt on kindlasti nende nimede seas väljapaistval kohal, vähemalt mis puutub vastuolulisusesse.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br />
Teine romaan, mida lugesin, on vähem protestiv ning rohkem refleksiivne: kohvikus kohtuvad kunsti- ning kirjandusinimesed, kel justkui poleks ei tulevikku ega olevikku ega minevikku, täiesti piisav on ajaveetmine ning mõtisklemine, räägitakse kirjandusest, filmidest, muust huvitavast, ning vestlusest võiks juba omaette mitu jutustust vormida - kuid pärast seda kaovad kõik asjaosalised oma eludesse, ning kohvikusse jäetud muljed ja inimestevahelised sidemed jäävad samuti sinnapaika.</div>
<div style="text-align: justify;">
"Kaotatud nooruse kohvikus" on kurvameelne kaotatud armastuse lugu, samuti on see mahamängitud nooruspõlvekapitali taastamise lugu ning selle traagilise luhtumise lugu - kuid miskipärast on Modiano romaan ka veidi krimakas, veidi romantiline romaan.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Üldmuljes on siiski tegu väga prantslaslike romaanidega: materiaalselt nihilistlik elulaad ning raha kohene laristamine ja selle väärtuse täielik eitamine (Des Esseintes), väga äärmuslik reaktsioon igasuguse konventsionaalse autoriteedi lähenemisele (Sartre, Mauriac, Lautreamont) ning refleksiooni ja sentimentaalsuse tugev eelistamine narratiivile (Proust, Flaubert) on omadused, mida Modiano kirjanduses märgata võib.<br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Modiano Nobel anti "Mälukunsti eest, millega ta on elustanud kõige hoomamatumaid inimsaatusi ja avanud elu okupatsioonitingimustes" (<a href="https://maailm.postimees.ee/2948431/nobeli-kirjanduspreemia-voitis-prantsuse-kirjanik-patrick-modiano">Postimees</a>). Või siis „mälukunsti eest, millega ta on esile mananud kõige haaramatumaid inimsaatusi ja paljastanud okupatsiooni eluilma.” (<a href="https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/patrick-modiano-hindamatu-saladus/">Sirp</a>) Et Modiano edukalt mälestusi elustab ja neile, kel selle vastu huvi, mõtiskluste keerisesse sukelduda lubab, on täiesti tõene. Kuid tema veidralt nihilistlikult tundeline ja mõlemas romaanis kummagi stiili poolest ülepingutatud kirjutamislaad mulle ei istu.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Neile, kes sellist kirjandust hinnata ja nautida oskavad, pakuvad Modiano lühiromaanid kindlasti huvitavat lugemisvara.<br />
Mina teda aga edasi lugema ei tõtta.<br />
<br />
<br /></div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-4719372366918913812019-10-02T08:30:00.000+02:002019-10-02T08:30:09.161+02:00Nobeli kirjanduspreemia 2013: Alice Munro<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
Kanada kirjanik Alice Munro (sünd. 1931) on kirjutanud hulgaliselt lühijutte ning eelkõige lühijuttude poolest ka tuntud. Kirjanik pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 2014.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kuna see blogi oli antud aastal täiesti olemas, uurisin Munro lühijutte juba Nobeli pälvimise aastal, ning tookord sattus kätte kogumik "Too Much Happiness" (2009), mis sisaldab kümmet uuemat lühijuttu Munro sulest. Kogumikust sain mõnusa lugemiselamuse ning juttu tuli sellest blogis siin (<a href="https://100-raamatut.blogspot.com/2013/10/alice-munro-too-much-happiness.html">link</a>). Samuti oli juttu Munro lühijutust vändatud filmist "Away From Her", mis on väga ilus ja sügavaloomuline film.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Seekord võtsin kätte kogumiku "Family Furnishings" (2014), mis vaatab veidi kaugemale kirjaniku minevikku ning kogub kokku valitud lühijutud aastatest 1995-2014. Kogumik on tunduvalt raskem ning sisaldab veelgi enam lühijutte, mõned neist juba vanemast kogumikust tuttavad. Kahjuks ei ole kvantiteediga kaasnenud ka vastav kvaliteet.</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<a name='more'></a><br /><br />
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkRPwjVp0YrPMw-v1RkDkO62EkCruueUfFZyemIZZxW2gX8YlZbeQXTAgUvHfDL-iXzBM36ibx-KXzkhDtxt38kP_Omnpwf3FbIyOLFdFrHTkuOQIrWxFPVKK8U9JAKFg81P0wcBADeAn8/s1600/10-01+Munro.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="499" data-original-width="339" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkRPwjVp0YrPMw-v1RkDkO62EkCruueUfFZyemIZZxW2gX8YlZbeQXTAgUvHfDL-iXzBM36ibx-KXzkhDtxt38kP_Omnpwf3FbIyOLFdFrHTkuOQIrWxFPVKK8U9JAKFg81P0wcBADeAn8/s320/10-01+Munro.jpg" width="217" /></a>Juba pealkiri viitab asjaolule, et tegu on pigem perekesksete jutustustega, kuid heietused emadusest ja nooruspõlveigatsusest vanaduse vaikuses muutusid väga kiirelt väga korduvaks. Paljudest jutustustest kadus särts ja elu mitte protagonisti küpse eluea, vaid teemade, lausete ja mõtete kordumise tõttu.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Muljet avaldasid ning meelde jäid lühijutud "Hateship, Friendship, Courtship, Loveship, Marriage" (2001), mis on veider ning põnev lugu armastusest ja pettusest, ning "Family Furnishings" (2001), kus juttu ebatavalistest naistest ja nende keerulistest eludest. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kuna sirvisin kogumikku vaid pisteliselt, võib olla, et mõni uuem ning huvitavam lühijutt jäi vahele, kuid Munro lühijuttude huvilistele soovitaksin kätte võtta just lühem ja uuem kogumik "Too Much Happiness", või siis eesti keeles ilmunud kogumik "Kallis elu" ("Dear Life", 2012).</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kokkuvõtteks pean küll tunnistama, et Munro on üks väheseid lühujuttude autoreid, keda romaanifännina loen. Kuid ilmselgelt on tema kirjutatu ajaga tunduvalt paremaks muutunud.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-6777205704519575922019-09-25T08:30:00.000+02:002019-09-25T08:30:06.745+02:00Nobeli kirjanduspreemia 2012: Mo Yan<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
Hiina kirjanik Mo Yan (sünd. 1955) pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 2012. Yani kirjastiil on äärmiselt omanäoline, Rootsi Akadeemia juht Peter Englund olla Yani kirjutatu kohta öelnud, et juba poole lehekülje lugemisel on kohe aru saada, et kirjapandu autoriks on Mo Yan.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Yanilt on eesti keeles ilmunud tema läänemaailmas tuntuim esikromaan, "Punane sorgo" (<i>Red Sorghum, </i>1987; ek 2014), kuid tema sulest on siiani ilmunud üksteist romaani ning hulgaliselt lühijutte ja essesid.</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<a name='more'></a><br /><br />
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Yani stiiliks on hallutsinatoorne realism, tema romaanides leidub ohtralt musta huumorit, groteskseid elemente, nihilismi ning absurdi. See kõik on segatud hoogsasse ning värvikasse sündmustekeerisesse, kus midagi justkui viiks mingi sihini, kuid äkitselt juhtub midagi täiesti jaburat ning ootamatut.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcIjpDbwK72V35szZW7nQPCXIyTgrB0SL0ByGymPiry_4yY-92sI7bL9BEaxxerWRwjUkNeZaW7KB9dNuvPwyHvMFik4fFDs5eBp6_dWMpfXln4gx1qiJ6CZ-IzzwluGBY7xq6_lkZwvWp/s1600/09-25+Republic+of+Wine.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="400" data-original-width="250" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcIjpDbwK72V35szZW7nQPCXIyTgrB0SL0ByGymPiry_4yY-92sI7bL9BEaxxerWRwjUkNeZaW7KB9dNuvPwyHvMFik4fFDs5eBp6_dWMpfXln4gx1qiJ6CZ-IzzwluGBY7xq6_lkZwvWp/s320/09-25+Republic+of+Wine.jpg" style="cursor: move;" width="200" /></a>Yan on kirjutanud Hiina ajaloost, poliitikast, naistest, küladest, vanuritest ning lastest, ja tema romaanides on väga olulisel kohal ka sümbolism. Räägime äsjaloetud romaanist "Veini Vabariik" (<i>Republic of Wine, </i>1992; ingl. k. 2000). Hiina Rahvavabariigi kontekstis võib romaani pealkirja tõlkeks olla ka "Veini Rahvavabariik".</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Loo tuumaks oleks justkui, et uurija Ding Gou'er saabub fiktiivsesse Napsilinna, et uurida raporti sealsest kannibalismist. Kuid enne kui uurijal õnnestub süngete kuulujuttude tagamaid avastada, tekib tal erootiline suhe oma autojuhi üpris agressiivse ning seksuaalselt aktiivse naisolevusega. Sellele järgnevalt õnnestub Ding Gou'eril küll tutvuda esimeste linnavalitsuse organite ning seadusesilmadega, kuid ülevoolav külalislahkus viib mitmete hallutsinatoorsete episoodideni, ning Napsilinnast põgenemiseni välja pole päris kindel, mis tegelikult Ding Gou'eriga juhtus.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Mo Yan on minu arvates ülimalt veider ja väga postmodernne kirjanik - "Veini Vabariik" on küll lugu Ding Gou'eri seiklustest Napsilinnas, kuid samaaegselt Mo Yani kirjavahetus Li Yidouga, kes on alkoholiteaduste doktorant. Romaani on lisatud lühijutud, mida Li Yidou loodab Yani abiga avaldada, ning lõpuks ka kahe kirjaniku kohtumislugu.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Reaalsus seguneb fantaasiaga, ning minu jaoks oli romaani tipphetk üksainus lõpulehekülg, mil Mo Yan kirjeldab, kuidas tema reaalne isiksus tema autoriisiksusega seguneb, ning kuidas ta tegelikkuses oma reaalset mina tõeliselt jälestab. Esteetika piirideni küünib "Veini Vabariik" pea igal leheküljel - lastesöömist, suguühteid ning okse ja vere ringilendamist tuleb ette õige ohtralt ja regulaarselt. Protagonisti - niivõrd kui Ding Gou'er üldse sobib protagonisti tiitlit kandma - saatust võiks ka kirjeldada kui ülimat grotestki tippu.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kokkuvõtteks: kui teid huvitab radikaalne kirjandus ja narratiivi koherentsus pole teile niivõrd oluline kui stilistilised naudingud ja shokeerivad elamused, valmistab "Veini Vabariik" teile kindlasti hea lugemiselamuse. Asjaolu, et keegi üldse Hiinas nii käredaid romaane avaldab, on iseenesest muljetavaldav.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Mulle aga isiklikult Yani romaan erilist pinget ei pakkunud. Tagasivaates avastasin kindlasti nii mõndagi uut Hiina ajaloo ning kultuurikommete kohta, kuid Yani terav satiir ja äkilised stseenimuutused olid nii ohtrad ja laialivalguvad, et lõpuks jätsid kõik ettetulevad narratiivid ning tegelased mind külmaks.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
(foto <a href="https://en.wikipedia.org/w/index.php?curid=53446700">siit</a>)</div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-43353478225787740882019-09-18T08:30:00.000+02:002019-09-18T08:30:00.893+02:00Karl Ove Knausgård: "Minu võitlus V. Veidi vihma peab langema" (2010)<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
Norra kirjanik Karl Ove Knausgård (sünd. 1968) avaldas oma kuueosalise, 3500-leheküljelise autobiograafiliste sugemetega romaanisarja "Minu võitlus" (Min kamp) aastatel 2009-2011 ning tekitas nii Norra kui hiljem Euroopa ning viimaks maailma meedias keeristormi. Miks? Sest Knausgård avaldab kõikvõimalikke meeldivaid, ebameeldivaid, ebaesteetilisi ning ebaeetilisi detaile nii iseendast kui igast endaga seotud pereliikmest, sõbrast ning armukesest.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Olen selles blogis kirjutanud esimesest neljast osast, ning igas neist neljast on juhtunud midagi koledat, midagi kohutavat – kuid sellest hoolimata on Knausgård eelkõige võileivamäärimisedetailimeister, sest ilmselt on ainult temal võime kirjeldada argipäevaseid tegevusi nii huvitavalt, sest kirjutatu on justkui <i>stream of consciousness</i>, puhas alateadlik mõtevool, mis ilmselt läbib võileiva määrimisel meid kõiki, kuid on vähe neid, kel õnnestub see sama voolavalt ja haaravalt kinni püüda kui seda on teinud Knausgård.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<a name='more'></a><br />
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Romaanisarja viies raamat "Veidi vihma peab langema" ("Some Rain Must Fall", 2010) on oma nime saanud Ella Fitzgeraldi laulult, see jazzilik alatoon võiks nagu tähendada, et Karl Ove on oma tegemistes veidi pehmemaks muutunud, ei vigasta kehaliselt ega emotsionaalselt nii ennast kui teisi, ja ei joo end iganädalaselt kuhugi loiku.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Nii ja naa.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Lugu on seekord Knausgårdi üliõpilasaastatest Bergenis: Neljas osa lõppes heade uudistega autori vastuvõtmisest Bergeni ülikooli prestiižsesse kirjanike programmi, ning väikeste seksuaalsete triumfidega Roskilde festivalil. Nüüd on aeg hakata oma kunsti arendama, inimeseks saama ning normaalseid inimsuhteid tekitama ja hooldama – või vähemalt on Karl Ovel alguses sellised eesmärgid.</div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6KD5PYLBD9r_4-9md67TrfiO1gel8YzqkabniI0LnExmkUyBYbkmVvqHpoQSkQrG_OYLIMK-yTOtAwQ2tagNhxaHZj7oFBcwHIPj1xekORYeua0HjZfNjOddni1qXNvoU9FRTKRBLmFsd/s1600/09-18+Knausgard+5+Some+Rain+Must+Fall.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="475" data-original-width="310" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6KD5PYLBD9r_4-9md67TrfiO1gel8YzqkabniI0LnExmkUyBYbkmVvqHpoQSkQrG_OYLIMK-yTOtAwQ2tagNhxaHZj7oFBcwHIPj1xekORYeua0HjZfNjOddni1qXNvoU9FRTKRBLmFsd/s320/09-18+Knausgard+5+Some+Rain+Must+Fall.jpg" width="208" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Mis aga juhtub, on julmemat sorti reetmine, nagelused politseiga, kirjanikuna jääb läbimurre tulemata ning samal ajal leiavad Karl Ove kaastudengid edu, armastust, majanduslikku stabiilsust ning inspiratsiooni heade romaanide kirjutamiseks.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
See on muidugi noormehe subjektiivne ilmavaade, ning hiljem selgub, et ka Karl Ove on võimeline olema ajutiselt täisväärtuslik ühiskonna liige.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Knausgårdi romaane on piisavalt kritiseeritud ning hetkel on nad näiteks Apollo veebipoes raskelt alla hinnatud. Mulle on see sari alati tohutult meeldinud, loomulikult on protagonist täiega enesekeskne ja kohati šovinistlik siga, kel puudub altruistlik soolikas ning kes tahab vaid juua ja keppida – aga samaagselt on see täielikult läbinähtav ning aus viis endast kirjutada, ning Knausgårdi võime oma mineviku minale nii stiilipuhtale läheneda on vägagi muljetavaldav. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Nii kõrgetasandiline egotsentrism on olgugi et kriitika – moraalselt eelarvamuslikul tasandil, siis kindlasti ka kiituse vääriline.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Sellest aspektist mööda vaadates on Karl Ove tähelepanekud inimsuhetest, sõpruste säilimise näilisest <i>kergusest</i> – mis tuleneb aga tihti nende pealiskaudsusest –, armastuse võimatusest ning iga normaalse indiviidi võitlusest oma hüperseksuaalsusega ja hirmuga elus täielikult luhtuda vägagi emotstionaalselt intelligentsed. Samuti on tema refleksiivsed kirjeldused loetud romaanidest ning kirjanduslikel teemadel üldiselt võimsad ja omanäolised, ladusad ning ilmselgelt läbimõeldud.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Karl Ove lugu on stiilipuhas elulugu ning mitte kedagi ei koti, kas ta meeldib lugejale või mitte. Paljud lugejad ei oska sellise romaanisarjaga ilmselt ümber käia. Mina asun peagi viimase osa kallale ning kavatsen mingil hetkel kõik kuus uuesti läbi lugeda.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Ääretult soe lugemissoovitus! Kuid alustage palun esimesest osast, romaanid pole kirjutatud kronoloogiliselt, kuid lugu on ehitatud süstemaatiliselt ja esimene osa on põhjendatult esimene osa.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-17004532340571731582019-09-11T08:30:00.000+02:002019-09-11T08:30:01.000+02:00Min Jin Lee: "Pachinko" (2017)<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
Korea-USA autor Min Jin Lee (sünd. 1968) kirjutab väga laias laastus justkui oma elust, kultuurilisest pagasist, ajaloost ning minevikust: Lee murelapseks ning tema loomingut läbivaks teemaks on korea päritolu indiviidide identiteet, nende probleemid oma kultuuriruumist väljudes oma koha leidmisel.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Lee on siiani avaldanud kaks mahukat teost. Esimene romaan "Tasuta toit miljonäridele" (Free Food for Millionaires, 2007) leiab aset 1990ndatel New Yorgis, ning on vastavalt arvustustele väga huvitav ja lugemisväärne. Kuid Lee teine romaan "Pachinko" (2017), millest täna juttu tuleb, läheb tunduvalt kaugemale ja sügavamale nii ajalooliselt kui kultuurilooliselt.</div>
<br />
<a name='more'></a><br /><br />
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
"Pachinko" on mõiste, mis tähistab korea kasiinolaadseid mängusalonge, kus tuleb osavust näidates mängida automaatidega raha eest. Romaan leiab aset nii Koreas kui Jaapanis kui USAs. Romaan võtab ajaliselt kokku möödunud sajandi vältel toimud muutused Koreas, aastast 1883, mil Yeongdo kalurikülas sünnib mitme väärarenguga noormees, kelle tütrest saab romaani esimene kangelane - lõpetades aastal 1989 Naganos, Jaapanis, Sunja lapselapselapse Noa uue ning värske tulevikuperspektiivi avanemisega.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgi6WCVZVqyYwWY-zabdAUHtj_A6wOWAIsrodqpE2CrfVboCtpgXPuFQcob_GmyoOslWQPvH3GNBZ-hdyU5GgCg9LhOD1w7trPVvNJTGCYMIhovRLMzjCP3Wf00AlqOBfc54ZFpU_Z-zD5f/s1600/09-11+Pachinko.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="450" data-original-width="293" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgi6WCVZVqyYwWY-zabdAUHtj_A6wOWAIsrodqpE2CrfVboCtpgXPuFQcob_GmyoOslWQPvH3GNBZ-hdyU5GgCg9LhOD1w7trPVvNJTGCYMIhovRLMzjCP3Wf00AlqOBfc54ZFpU_Z-zD5f/s320/09-11+Pachinko.jpg" width="208" /></a>Romaani tundelisem pool keskendub inimese saatuse ettemääratusele: Sunja romaan jõuka Koh Hansuga põhjustab naisele tema elu suurimaid kaotusi, kuid viib samaaegselt ka õnne ning soovide täitumiseni.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Samaaegselt näitab "Pachinko", kuidas korealasi on 20. sajandi alguses ning keskpaigas koheldud Jaapanis kui teisejärgulisi inimesi, kuidas neile on tehtud pea võimatuks leida tööd normaalses keskkonnas, ning kuidas majanduslikud võimalused on neilt samuti võetud, samal ajal kui sõda laastab nende kodumaad.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Võrdluseks võiks tuua näiteks Naguib Mahfouzi "Kairo triloogia", Georg David Robertsi "Shantarami" ning Rohanton Mistry "Õhkõrna tasakaalu" - romaanid, mis valgustavad Aasia maade kultuuri ühe perekonna põlvkondade elu näidates.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kuna näiteks isiklikult pole ma Korea ajalooga tegeledes kunagi Maailmasõdade ning autoritaarsete valitsejate kriitika tasandilt kaugemale ega sügavamale läinud, siis oli "Pachinko" juba ses suhtes põnev: kuidas elatakse, millised on ühiskondlikud struktuurid, kus on koht teiste rahvustega suheldes ning millised on valitsevad ideoloogiad. Praktilisest küljest täitis Lee romaan Korea kultuuriloo õpiku rolli, mis aga kirjutatud tõeliselt põnevalt ning tundeliselt.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kuid ka narratiiv on äärmiselt hästi kokku pandud, kõigil tegelastel oma rikkalike nüanssidega kujunemis- ning olemislugu, toimuv on kirjeldatud värvikalt ning voolavalt. Lee "Pachinko" on kahtlemata ära teeninud igatlaadi kiitust, mida romaan on USA kirjandusmaastikul ka pärast ilmumist pälvinud.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Loodan, et Lee romaan tõlgitakse peatselt eesti keelde, ning soovitan inglise keeles lugejatele kindlasti see teos kätte võtta, kui ülalmainitud romaanid teile vähegi huvi on pakkunud.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Tõeliselt väärt lugemine!</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-69173655220647939812019-09-04T08:30:00.000+02:002019-09-04T13:32:42.406+02:00Matias Faldbakken: "Kelner" (The Hills, 2017)<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
Kunstnike ja kirjanike perest pärinev norra kirjanik Matias Faldbakken on oma ühiskonnakriitiliste radikaalfantaasiatega põhjustanud nii furoori kui pälvinud imetlust. Tema romaan "Kelner" (The Hills, 2017) on erinevalt kolmeosalisest "Skandinaavia misantroopia" romaanisajarjast tunduvalt vähem vägivaldne või subversiivne, esmapilgul võiks seda lühiromaani nimetada lausa lihtsakoeliseks.</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<a name='more'></a><br />
<br />
<div style="text-align: justify;">
Romaani nimitegelane on loo tegevuspaik, vanamoodne, rustikaalne, elegantne, rõskeõhuline ning ilmselgelt kallihinnaline restoran The Hills, ning protagonistiks restorani ülemkelner. Enamik loost on regulaarsete külaliste pealiskaudsed kirjeldused, nende suhtlus kelneriga, kelneri ideed kelnerlusest, ning põgus vaade restorani kulisside taha.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJQ7Iuy1WRtmMDwVfn7b9Pw21UlxRE7sRENTXYucwOZtFmGzJqQkNjFK9XxEz63Qpf9zURWNsmL24uVhqmaZtz5_OgqYPqJhrIX_yxP-IDrrdbX_2Qg-OyqQm-uqPoV0VCs9TmKKzzqA-e/s1600/09-04+The+Hills.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="997" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJQ7Iuy1WRtmMDwVfn7b9Pw21UlxRE7sRENTXYucwOZtFmGzJqQkNjFK9XxEz63Qpf9zURWNsmL24uVhqmaZtz5_OgqYPqJhrIX_yxP-IDrrdbX_2Qg-OyqQm-uqPoV0VCs9TmKKzzqA-e/s320/09-04+The+Hills.jpg" width="199" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kuigi narratiivi mõttes toimub üpris vähe, on Faldbakkeni romaan ilmselgelt ühiskonnakriitiline kommentaar – kelneri hellitusnimi iga päev teenidatavale ärimehest külalisele on Siga. Lugeja tutvub Sea tellimus- ning söögi- ja joogiharjumuste, tema saatjate ning hobidega. Kuid sellest väljuda üritades avastab Siga, et kelner ei soovi temaga mingi hinna eest tööväliselt suhelda.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Loo tuum on ääretult huvitav, eriti olles ise ettekandjana töötanud. Külalisele väliselt pakutud südamlik vastuvõtt ning soovide täitmine on sügavas kontrastis neile tegelikkuses kuuluva põlgusega, kui külaline on olnud eriti kannatamatu, valjuhäälne või tüütu. Samaaegselt ei tunneks needsamad külalised oma kelneritega eraelus kokku põrgates ära ei nende nägu ega muid restoranis vahetatud tähenduseta sõnakõlkse.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
"The Hillsi" võib võtta kui Norra ühiskonna kajastust, kus alumisele seltsonnakihile ning teenindussektorile langeb kogu vastutus kõrgemal seisvate heaolu eest, ning nood ei avalda hooldajatele, müüjatele, ettekandjatele, juuksuritele ning koristajatele kübetki sellest austusest, mis võiks neile kuuluda.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Samaaegselt võib "The Hills" olla lihtsalt lustakas jutustus elust enesest, ning sellest, kuidas inimesed on mõttetud ja nõmedad.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Igatahes on Faldbakkeni uusim romaan muhe ja kerge lugemine, võib soovitada küll.</div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-76151152006292159282019-08-28T08:30:00.000+02:002019-08-28T08:30:08.848+02:00Celeste Ng: Everything I Never Told You (2014)<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
Hiina-USA autor Celeste Ng (sünd. 1980) on avaldanud kaks tänaseks tuntud ning populaarset romaani: eelmisel aastal eesti keelde tõlgitud "Sädemest tõuseb leek" (<i>Little Fires Everywhere</i>, 2017) ning debüütromaani <i>Everything I Never Told You </i>(2014). </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Sisukirjelduse põhjal on ka uuem romaan väga huvitav, ning meenutab veidi segu Rothi "Ameerika Pastoraalist" ning "Kuidas tappa laulurästast" - arvan, et järgmisel aastal jõuan ka selle teoseni. Kuid täna räägime Ng debüütromaanist <i>Everything I Never Told You</i>.</div>
<br />
<a name='more'></a><div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Romaani pealkirja võiks tõlkida umbes "Kõik, mis jäi sulle ütlemata" või "Kõik, millest vaikisin" - jutustus on perest, kus igal pereliikmel sügavad sisemised haavad, ning puuduv enesearmastus, ja sellest tulenevalt valitseb individuaalne depressioon, mis on aga iga pereliikme individuaalne saladus.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCDcDcXGaAugHrQbE-EgDY4tfCOK3uJSbVf-MLAYruYLdi5YqLDwfveEPBpJE1ndSzJdE8aSPrhJB7NVtEwU1iB_QG_1jYP4XrZ9AFbqbtsGns05Li2twrIytGrT0MFSsX9R2nLJbPtWfX/s1600/08-28+Ng+Everything+INTY.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="382" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCDcDcXGaAugHrQbE-EgDY4tfCOK3uJSbVf-MLAYruYLdi5YqLDwfveEPBpJE1ndSzJdE8aSPrhJB7NVtEwU1iB_QG_1jYP4XrZ9AFbqbtsGns05Li2twrIytGrT0MFSsX9R2nLJbPtWfX/s320/08-28+Ng+Everything+INTY.jpg" width="203" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Ng mängib edukalt ajahüpetega: Romaani keskmes on sündmusena tegelikult Lydia Lee uppumissurm aastal 1977, kuid loo tuum on Lydia vanemate kohtumis- ning armastuslugu, mis saab alguse aastal 1957, ning Ida-Lääne kultuurikonflikti tagajärjed, mida mõlemad abielu vältel kogevad ja tunnevad.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Ng romaani idee on, et isikliku sisepinge ja hirmu eneses hoidmine ja sellest tulenevad ületamatud seinad ja müürid rikuvad igasuguse intiimsuse ja reaalselt südame, hinge või elu jagamise võimalikkuse. Tema figuurid püüdlevad küll teineteise õnne poole, kuid ei julge käituda egoistlikult, millest saab alguse nende individuaalne luhtumine ja sellest sugenev depressioon. Vanemate võimetus enese sisse kodeeritud eelarvamusi ja hirmusid ületada põhjustab suure tühjuse, mis hakkab vaikselt närima ka laste kallal.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Olukorda ei muuda paremaks asjaolu, et segupäritoluga lastel pole 1970ndatel aastatel veel sugugi kerge elu, mis puutub suhetesse koolilastega, kes imiteerivad oma käitumises oma kitsarinnalisi, konventsionaalsesse elustiili pigistatud vanemaid, kel puudub igasugune empaatiavõime ning kultuuriline silmaring. Sellest lähtuvalt Lee pere lapsi kiusatakse ning neile vaadatakse ülevalt alla.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Psühholoogiliselt on lahatud mitut perspektiivi, ja nii pereisa, kes tütre surma järel murdub, kui pereema, kes aastaid tagasi perekonda oma isikliku õnne nimel hüljata üritas, kui lapsed ja nende igapäevaselt rusuv elu on kirjeldatud väga huvitavalt. Vanemate sõnadeta väljendatud halvakspanu teineteise suhtes ja võimetus täielikult ühistele sihtidele pühenduda, nende lahkuelamine ja armastuse kadu on lastele nähtav, ning selle tagajärjed traagilised.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Ng on kirjutanud mitmekihilise, realistliku ning kultuurilooliselt äärmiselt huvitava loo Ida ning Lääne kohtumisest kahe tavalise inimese näitel; ning näidanud asiselt, kuid tundeliselt üldinimlikke puudujäämisi inimestes, kes loodavad oma õnne leida iseennast kaotades.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kokkuvõtvalt: <i>Everything I Never Told You</i> on nukker, nutikas, silmaringi laiendav ning inimlikult ajatu romaan.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Soovitan soojalt!</div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-66024688892002483442019-08-27T10:25:00.004+02:002019-08-27T10:25:39.994+02:00Arvamusküsitlus!<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
Kallid raamatusõbrad, </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
olen hetkel taas doktoritööga seotud kohustuste alla maetud, ning suutsin end üle-eelmisel nädavahetusel ka kenasti ära külmetada, mistõttu eelmisel nädalal blogipostitust ei ilmunud. Homme on aga tulekul uus postitus huvitavast USA-Hiina kirjanikust, keda tõlgitud ka eesti keelde.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Oleksin väga huvitatud teie eelistustest, milliseid raamatuid näete hea meelega selles blogis. Kas huvi pakuvad pigem klassikalised romaanid, uuem kirjandus, eesti keelde tõlgitu, või eesti kirjandus?</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Üritan enamasti uuema eesti kirjandusega nagunii sammu pidada, kuid kuna krimakad ning armastusromaanid on minu maitsele veidi pealiskaudsed (on loomulikult erandeid, kuid pehmekaanelised raamatud ilmuvad harva, raamatukogu on minu elukohast Saksamaal veidi keeruline kasutada, ning kõvakaanelised raamatud on kallid, mistõttu ostan vaid seda, mille lugemisest tõelist rõõmu tunnen).</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Valikuliselt võib aga selle blogi sisu sättida ka lugejate soovide järgi, niiet olge head ja öelge mulle kommentaarides, mislaadi kirjandus teid kõige enam huvitab.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Aitäh, kaunist päeva ning homseni! :-)</div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-41450602279592905172019-08-16T01:56:00.002+02:002019-08-16T01:56:33.437+02:00Alexandria Marzano-Lesnevich: "The Fact of a Body" (2017)<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
USA kirjanik Alexandria Marzano-Lesnevich on eesti riiulitel üpris tundmatu nimi, kuid kuna juhtusin huviga lugema tema memuaari ning krimiromaani segu "The Fact of a Body" (2017), panen siinkohal kirja ka oma muljed.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Romaan on inglise keeles Rahva Raamatu veebipoest igal juhul leitav ning avaldas teatud punktides sügavalt muljet, seega võiksid õõvastavate ning tõsieluliste, raskelt traumatiseerivate lugude fännid siit teoorias lugemist leida.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Vaatame lähemalt.</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<a name='more'></a><br /><br />
<div style="text-align: justify;">
Tegu on väga raskeloomulise romaaniga: Marzano-Lesnevich lahkab noori poisse seksuaalselt ahistanud ning mõrvanud Ricky Langley lugu. Tõsiselulistel sündmustel pärinev juhtum läheb lahkamisele nii advokaadi (autori esimene elukutse) kui ise noores eas regulaarset ahistamist kogenud ohvri seisukohtadelt, ning kuigi Marzano-Lesnevich üritab loole läheneda nii pragmaatilisest kui õigusteaduslikust vaatepunktist, on praktiliselt võimatu romaani voolavalt lõpuni lugeda, sest tihti tuleb see lihtsalt hetkeks käest panna ja sügavalt hingata.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzRwCcq1HgyA9EoLde5Cn04nIIrraezysB9VQ5pwZ4_49AwHm3guoMCqP3phZGDa7D1mUHNtqTTeC7FGE1M1IM2xwIefAEgjLuFgI8FlBj-nVdN0MDhFBNIgTV3G3sqjLCAfT6V39FU-b6/s1600/08-14+the-fact-of-a-body.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1185" data-original-width="780" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzRwCcq1HgyA9EoLde5Cn04nIIrraezysB9VQ5pwZ4_49AwHm3guoMCqP3phZGDa7D1mUHNtqTTeC7FGE1M1IM2xwIefAEgjLuFgI8FlBj-nVdN0MDhFBNIgTV3G3sqjLCAfT6V39FU-b6/s320/08-14+the-fact-of-a-body.jpg" width="210" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Samaaegselt ohvri jaoks empaatiat otsiv ning vanaisa ahistamise tagajärgede all veel täiskasvanueas kannatav Marzano-Lesnevich on lahanud seda jubedat teemat ühest küljest, et oma lapsepõlvetraumadele kriips alla ning peale tõmmata, kuid teda paelus üle kõige asjaolu, et Ricky kuueaastase ohvri Jeremy Guillory ema ei soovinud, et Rickyle määratakse surmanuhtlus. </div>
<div style="text-align: justify;">
Selle emaarmastusest lähtuva empaatia jälgedes uurib juhtumit Marzano-Lesnevich, kes avastab nii mõndagi kohutavat Jeremy vanemate minevikust, ning veelgi koledamaid fakte Ricky nooruspõlvest.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Pean nentima, et romaan on kohati kirjutatud väga advokaadilikult ehk siis kuivas asises toonis, ning kuigi on selge, et antud teemade liiga tundeline käsitlemine muudab lugemise väga raskeks, kuid <span style="text-align: left;">Marzano-Lesnevichi esimene elukutse on kirjastiilist väga ilmne. Meeldima peavad niisiis nii tõsine stiil kui tõsine-sünge sisu.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="text-align: left;"><br /></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="text-align: left;"><br /></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="text-align: left;">Romaani kultuurilooline tähtsus on ülisuur, sest laste ahistamine nn. Kesk-Ameerika depressiivsetes väikelinnades (seles suhtes on Eesti väikelinnad vähemalt subjektiivselt tunduvalt meeldivamad paigad) ning katoliku kiriku institutsioonides jätkub - vaid paar päeva tagasi jõustus uus seadus, mille kohaselt peaks tegelikult olema veelgi lihtsam ahistamist varjata (<a href="https://edition.cnn.com/2019/05/09/europe/pope-abuse-rules-intl/index.html">cnn link</a>). Et autori enda vanemad otsustavad aastaid kestnud noore tüdruku keha kuritarvitamisest vaikida, on kohutav fakt ning säärastest juhtumitest rääkimine avalikus vestluses jätkuvalt ülitähtis. Kuid maailmas on ohtralt tigedusttekitavaid inimesi, re</span><span style="text-align: left;">žiime, ignorantsust ning ebaõiglust. Oluline on ka küsimus, kas indiviidi edendab nendes vestlustes osalemine või mitte.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="text-align: left;"><br /></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="text-align: left;">Samuti tegeleb romaan surmanuhtluse teemaga, mis on USAs jätkuvalt tulipunkt. Sellest lähtuvalt on huvitav jälgida advokaati, kelle kohustuseks vaielda surmanuhtluse vastu, olles üle isiklikest tunnetest ning seisukohtadest. Selline objektiivsus tundub kohati olevat täiesti võimatu, kuid autoril õnnestub väga nutikalt näidata inimeste ja nende tegude motivatsioonispektrit, mis on kõike muud kui mustvalge.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="text-align: left;"><br /></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="text-align: left;"><br /></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="text-align: left;">Kokkuvõtvalt: </span><span style="text-align: left;">Marzano-Lesnevichi romaan on üks neist romaanidest, mil pigem kultuurilooline ning hariv kaal. Just faktid, millel romaan põhineb, on väga tähtsad ning kaalukad oma kohutavuses, teadlikkus ning avalik vestlus sellistest juhtumitest ainuõige ning oluline. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="text-align: left;"><br /></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="text-align: left;"><br /></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="text-align: left;">Meelelahutusliku kirjandusena ning põnevusromaanina lugedes on tekst mitmes kohas väga veniv, korduv, üritab liiga</span><span style="text-align: left;"> kunstlikult tekitada empaatiat kohtades, kus empaatia tekiks iseenesest. Autor on üritanud tuua lugejani faktid, kuid on ise kadunud materjali emotsionaalse kaalu alla, mistõttu romaan pole niivõrd lugemiselamus kui raporti stiilis kokkuvõtte süvitsi minevast ajaleheartiklilaadsest või 60 minuti uudistesaate formaadist.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: left;">
Arvan kirjanduskriitikuna, et Marzano-Lesnevichi romaan on tähtis vaid teadlikkuse edasikandjana, kuid ilukirjandusliku teosena ebaõnnestunud. Inimesena aga ülistan tema julgust kirjutada üliisiklikul teemal ning lahata väga ebapopulaarset juhtumit väga ebatavalisest vaatepunktist.</div>
<div style="text-align: left;">
<br /></div>
<div style="text-align: left;">
Jään väga pika mõttepausi järel siiski neutraalsele seisukohale.</div>
<div style="text-align: left;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-91286152903319453312019-08-07T09:00:00.000+02:002019-08-07T09:00:06.369+02:00Nobeli kirjanduspreemia 2010: Mario Vargas Llosa<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
Peruu kirjanik Mario Vargas Llosa (sünd. 1936) on äärmiselt huvitav ning nutikas, rikkaliku sisu ja kuuega kirjanik, kelle romaanid tundelised, intensiivsed, poliitiliselt teravad ning põnevalt kirjutatud. Kindlasti on Llosa üks noist kirjanikest, kellele Nobeli kirjanduspreemia teenitult anti, ning tema romaane loetakse veel mitukümmend aastat hiljem sama intensiivse huviga.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Llosast on eelnevaltki juttu tulnud: olen varem lugenud tema romaane "Paha tüdruk" ning "Roheline maja" (<a href="https://100-raamatut.blogspot.com/2010/12/mario-vargas-llosa-la-casa-verde.html">link</a>). Seekord võtsin kätte 1993. aastal ilmunud romaani "Lituma Andides" (Lituma en los Andes). </div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<a name='more'></a><br /><br />
<div style="text-align: justify;">
Inglise- ning saksakeelses tõlkes on romaani pealkirjaks "Surm Andides", ning minu arvates on Lituma figuuri jätkumise asjaolu juba romaanist enesest esimesel leheküljel selge ja "Surm Andides" hoopiski tabavam pealkiri. Nimelt on Llosa romaan täis toorest jõudu ning halastamatuid hukkamisi, nende taustal helkimas inimlikkus ning tundelisus kui nõrkus ja ohtlik käitumisviis.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjnqvdbX9fQiNXiiNMpt3nYuFpi4sYyqWopaguwiALaz4i_KVnAzuI-D7aMYKKCU1r-hsKj4rgfd1ijfC8IC4F9OsVTHYSyKPX5hN53xsj37242izLawzw0pXycJhyl5ObYuNdem0kHWFp/s1600/08-06+Llosa.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="594" data-original-width="443" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjnqvdbX9fQiNXiiNMpt3nYuFpi4sYyqWopaguwiALaz4i_KVnAzuI-D7aMYKKCU1r-hsKj4rgfd1ijfC8IC4F9OsVTHYSyKPX5hN53xsj37242izLawzw0pXycJhyl5ObYuNdem0kHWFp/s320/08-06+Llosa.jpg" width="238" /></a>Llosa romaanid kajastavad enamasti kirglikku armastust ning saatuslikke sündmusi Peruu poliitilisel maastikul, tema kujutatud maailm on väga eredates toonides nii positiivsest kui negatiivsest küljest vaadatuna. Elu ja surm on, nagu Ladina-Ameerika maagilistel realistidel kombeks, vaid osad igavikulisest tsüklist, mistõttu surma tuleb karta vaid neil, kes on elanud ilma auta. Kuid erinevalt näiteks Marquezi romaanidest on Llosa tekstid julmema maiguga, õnnelik lõpp oleks tema jaoks hoopis ebarealistlik.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Küll aga esineb saatuslikke kohtumisi ning saatuslikku armastust - kuigi toores kehaline külgetõmme vahel kahest jõust tugevamaks osutub.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
"Surm Andides" koosneb fragmentidest, mis leiavad aset Andides. Politseinikud Lituma ning Tomás uurivad Naccose külas toimunud kuritegusid, ning Tomás jutustab samaaegselt armuloost kauni Mercedesega. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kõrvuti ning vaheldumisi räägitakse kirgedest ning inimeste kividega surnuks loopimisest; terrorismist ning emadusest; idealismist ning kannibalismist.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Llosa on kokku pannud elemendid nagu Peruu mütoloogiaga seotud vanad kombed ja jumalatele inimohvrite toomise idee, kui saatuslikud kohtumised seoseta sündmuste tagajärjed. Sellest tulenevalt on romaanil kindlasti ka teatud maagia. Dialoogid on elavad ning huvitavad, kuigi sündmused tihti verised ja šokeerivad. Llosa looming on äärmiselt mitmekihiline, ning toob lugejani kõik Peruu kultuuri elemendid.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Soovitan sedagi raamatut üpris soojalt, kuigi tegu on tunduvalt süngema looga kui näiteks "Paha tüdruk", millest võiks võib-olla pigem alustada Llosaga tutvudes.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-82408487246183708552019-07-31T08:30:00.000+02:002019-07-31T08:30:09.159+02:00Edith Wharton: "Ethan Frome"<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
USA kirjanik, näitekirjanik ning sisekujundaja Edith Wharton (1862-1937) pälvis esimese naisena Pulitzeri kirjandusauhinna aastal 1921. Wharton on tänapäevani üks tundumaid Ameerika Ühendriikide naiskirjanikke.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Whartoni sulest on ilmunud raamatuid nii sisekujunduse kui reisiteemadel, kuid tema tuntuim kirjandus on siiski kõrgklassi ühiskonna aineil kirjutatud psühholoogilised romaanid. Ilmselt kõige populaarseim tänapäevani "Süütuse aeg" (Age of Innocence, 1920), kus New Yorgi kõrgklassi ühiskonna paneb kihama Euroopast naasnud vabamõtleja.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
"Süütuse aeg" on humoorikas ning kergema tooniga romaan, kuid lugesin seekord Whartoni lühiromaani "Ethan Frome", kus fiktiivse linna Starkfieldi külastaja leiab müstilise nimitegelase ning otsustab uurida tema taustalugu, kuna Frome on saatusliku õnnetuse tagajärjel jäänud invaliidiks.</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<a name='more'></a><br /><br />
<div style="text-align: justify;">
Lugu hargneb raamjutustusest edasi ning selgub, et Frome on luhtunud abielu ahelais ning tema abikaaasa sugulane tekitab temas kirglikke tundeid. Kohusetunne keelab Ethanil aga abikaasa hooldamise eest põgeneda, kuna Zenobia tervis on äärmiselt habras ning naise külastab pidevalt arste, et oma seisundiga toime tulla. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPTBiMEwUSXd2QQWrRYxF3sC4mB_rUPp4pecpGcmlIdMwJuDT37iBHO_Cud_BdCKHYnFGJRpb2vlHbYm2Gie-gZ1DaCvpdXU3bDM1bdZlQg2WEgwGRPF-Grg7WhB-Yl7vpPZnzOakQT9u5/s1600/07-31+Ethan+Frome.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1004" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPTBiMEwUSXd2QQWrRYxF3sC4mB_rUPp4pecpGcmlIdMwJuDT37iBHO_Cud_BdCKHYnFGJRpb2vlHbYm2Gie-gZ1DaCvpdXU3bDM1bdZlQg2WEgwGRPF-Grg7WhB-Yl7vpPZnzOakQT9u5/s320/07-31+Ethan+Frome.jpg" width="200" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Ethan ja Mattie üritavad hetkelist vabadust ning koosolemist nautida, kuid siis juhtub õnnetus, mille tagajärjeks on kõigi kolme tegelase elude täielik muutus.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
"Ethan Frome" on psühholoogiliselt teravmeelne, kuid samaaegselt inimloomuse pahupoolt uuriv lugu, kus näidatakse nii ühiskondlike konventsioonide poolt paika sätitud piire ühele isikule ning samaaegselt nendes piirides elamise ja rahulolu säilimise võimatust. Samaaegselt on Ethani loos näidatud pidevat püüdlust vabaduse ja õnne poole, ja selle püüdlemise lootusetust ja mõttetust.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Pealtnäha lühike ja kiiresti loetav jutustus on seega mitmekihiline, psühholoogiliselt sügavaloomuline ning näitab inimloomuse ebameeldivate külgede ning veel ebameeldivamate tagajärgede kooslust, elu nukrust ja kohusetunde rusuvat iket, kuid ka selles peituvat irooniat. Nii kehaliselt kui hingeliselt jäävad nii Frome, tema abikaasa kui tema soovitud armsaim vangi teineteise seltsi, igavesse õnnetusse ning lootusetusesse - kuid õnnetud olid kõik kolm juba loo alguses.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
"Ethan Frome" on ilmselt kõige raskem kerge lugemine, mida viimasel ajal kohanud olen. Psühholoogilise romaani fännidele võib Whartoni süngetoonilist jutustust soovitada küll.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-77947562345269110932019-07-24T09:30:00.000+02:002019-07-24T09:30:06.494+02:00Leila Slimani: "Adèle"<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
Maroko päritolu prantsuse kirjanik Leïla Slimani (sünd. 1981) kirjutab tõsielulistest sündmustest inspireeritud süngeid ning põnevaid psühholoogilisi romaane. Tema sulest on ilmunud esseesid, lühijutte, ning kaks romaani, millest uuem, "Hällilaul" (Chanson douce, 2016) pälvis kiirelt kriitikute kiituse ning maineka Goncourti kirjanduspreemia. "Hällilaul" oli oma ilmumise ning sellele järgneval aastal müüginumbritest lähtudes Prantsusmaa loetuim raamat. Eesti keeles ilmus romaan eelmisel aastal.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHS7aLLsiTuUaVRgm6lWrxDlSt0xVqhg7XnrFolS2dNK9dJqa40p3bx8AF0miB5AGXLdP7sWNSdhbtAqgdpoznP_7gQjOYpPV5naqr-_UJ7qjQzuuqzNkqxaE50Lykib4PLEtN65Ar-EOy/s1600/07-24+Slimani+Ad%25C3%25A8le.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1042" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHS7aLLsiTuUaVRgm6lWrxDlSt0xVqhg7XnrFolS2dNK9dJqa40p3bx8AF0miB5AGXLdP7sWNSdhbtAqgdpoznP_7gQjOYpPV5naqr-_UJ7qjQzuuqzNkqxaE50Lykib4PLEtN65Ar-EOy/s320/07-24+Slimani+Ad%25C3%25A8le.jpg" width="208" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Sel aastal on inglise ning saksa keelde tõlgitud ka Slimani debüütroman "Adéle" (<i>Dans le jardin d'ogre, </i>2014), mis kummalisel kombel ülejäänud kirjandusmaailmas pälvimas tuntust "Hällilaulu" järglasena.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Olgu ajalise lineaarsusega kuidas on - Slimani teisena loetud teos on tunduvalt süngem ning justkui veelgi elulisem kui esimene, kuigi uurib taas teistsuguseid inimlikke nõrkusi ja tumedaid külgi.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Adèle on abielus teda mugavalt ning abikaasalikult-kiinduvalt armastava eduka arst Richardiga ning nende pojaga võiks noor naine nautida täiuslikku pereidülli – kuid tema tundeelu ei peegelda lihvitud fassaadi värve ega vorme.</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<a name='more'></a><br /><br />
<div style="text-align: justify;">
Adèle on seksisõltlane ning teda erutavad vägivaldsed kokkupuuted võimalikult võhivõõraste meestega. Turvaline kodune elu ning stabiilse abielu rõõmud naisele huvi ei paku. Sama vähe võlu leiab Adèle karjäärist ajakirjanikuna (siinkohal peegeldub Slimani isiklik küüniline seisukoht prantsuse ajakirjanduse kohta - <a href="https://www.theatlantic.com/entertainment/archive/2019/01/adele-review-leila-slimani/581131/">viide</a>) ning põlgab kuid koostab sisuta, pooleldi leiutatud artikleid rahvusvaheliste suhete teemadel.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Justkui kõrgelennuline ja edukas, kuid lähemal vaatlusel absoluutselt tähenduseta saavutused.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Ainus hetk, mil Adèle end elusana tunneb, on objektina kohelduna teise mehe voodis. Kas tegu on väljamurdmisega kodanlikust puurist, fantaasia ja reaalsuse range eraldamise vajalikkusega, naiseks olemise sundrollidest pääsemise tungiga, või lihtsalt šokeeriva väärtusega elamuste otsimisega, mis Adèle'i košmaarlikest seiklustest ilmnevad?</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Slimani on "Hällilauluga" - millest muide minu blogis juttu eelnevalt siin (<a href="https://100-raamatut.blogspot.com/2018/07/leila-slimani-hallilaul-chanson-douce.html">link</a>) - tõestanud, et oskab kirjutada nutikalt ning põnevald. "Adèle" on vähem väline kui sisekaemuslik teos, mistõttu kriitikud on toonud esile protagonisti tundetust, iseloomuta kuju ning blaseerunud tüüpi. Prantsuse kirjanduses justkui klišeed, kuid pigem meeskirjanike sulest.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Edasist soovitan julgelt lugeda, kuid minu mõtiskluste järeldus on, et "Adèle" on taas naiskirjaniku sulest tulnud uusi piire ületav 21. sajandi vääriline romaan täis valusaid tõdesid ning huvitavaid mõtteid.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Milan Kunderaga võib samasse riiulisse paigutada küll.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-75198374540749146882019-07-17T08:30:00.000+02:002019-07-17T08:30:04.671+02:00Theodor Storm: "Immensee"<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
Saksa kirjanik Theodor Storm (1817-1888) on üks olulisemaid saksa realismi esindajaid. Tema tuntuim teost "Kimliratsur" on lühidalt mainitud ning kiidetud ka minu blogis (<a href="https://100-raamatut.blogspot.com/2009/12/theodor-storm-der-schimmelreiter.html">link</a>). Stormi realism on segatud romantiliste looduskirjeldustega, ning sellest tulenevalt on tema tundelistes figuurides ka teatud müstilised elemendid. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
"Kimliratsur" võiks olla pea et maagilise realismi, mitte realismi esindaja. Stormi suur armastus oma päritolupiirkonna Põhja-Saksamaa vastu ilmneb tema loomingus väga selgelt ning maastikke on kirjeldatud oskuslikult ja voolavalt.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhAbwToiAyZO0KpT-UozidFsJozyoyhHHqF0iD9s_cYLQ70ODKwMwvC7TFzzJ6xbeNftzMVu276TIbK8TlF8eW4f4evgmCHSe4c_ixlk1NR_ZFS3VEcsKtou_ua3lLkJJNAZ1jHOZjxNcpE/s1600/07-17+Storm+Immensee.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="394" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhAbwToiAyZO0KpT-UozidFsJozyoyhHHqF0iD9s_cYLQ70ODKwMwvC7TFzzJ6xbeNftzMVu276TIbK8TlF8eW4f4evgmCHSe4c_ixlk1NR_ZFS3VEcsKtou_ua3lLkJJNAZ1jHOZjxNcpE/s320/07-17+Storm+Immensee.jpg" width="210" /></a>Lugesin hiljuti Stormi lühijuttu "Immensee" (1849), mis on eesti keelde tõlgitud pealkirjaga "Mesilinnu järv", kuna "Imme" on saksakeelne sünonüüm sõnale "mesilane". </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Lugu räägib </div>
<a name='more'></a>kahest noorest hingest, Reinhard ning Elisabeth, kes sirguvad küll teineteise kõrval ning naudivad kodupaiga metsi ja järvesid, nende vahel oleks justkui sõnadeta side ning igavene kiindumus. Kuid kui Reinhardi tee kõrgema hariduseni ta linna asumisele viib, jäävad nende teed lahku, ja murtud südamega Elisabeth üritab kodukolde lähedalt troosti leida.<br />
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Loo kulminatsiooniks on Reinhardi naasemine Elisabethi uude kodusse aastaid hiljem.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Sisu kohta pole rikkumise vältimise eesmärgil palju rohkem võimalik öelda, kuna tegu on väga lühikese jutustusega, kuid kirjastiili ning vormi kohta võin kiita hulgaliselt. Jah, Storm on nö. "vanamoodne" kirjanik, tema figuurid on üpris šabloonsed, ning Reinhardi maakoju ihkava puhta südame ja linnas ootava elu vastalisus, tema armastus nii looduse kui kirjanduse ja kultuuri vastu vastanduvad nagu klassikaline Pflicht-Neigung ehk siis kohustuse ja kihu vastandumine saksa kodanlikus realistlikud kirjanduses ikka toimub. (Effi Briest jne.)</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kuid lugu on kirjutatud ehedalt kaunitest värvides, mõnusas oskuslikus tempos, ning kuigi on algusest peale üpris selge, mis juhtub, on Reinhardi ja Elisabethi õndsad maasika-aasa aastad kui see kaunis kild lapselikku naiivsust, mida keegi meist päriselt kaotada ei tihka, kuigi seda reaalses täiskasvanute maailmas enam leida võimalik ei ole.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Soovitan väga soojalt nii "Kimliratsurit" kui "Mesilinnu järve". </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Viimasest on tutvumiseks eestikeelset lõiku võimalik kuulata siit. (<a href="https://arhiiv.err.ee/vaata/vahelugemine-theodor-storm-mesilinnu-jarv">link</a>)</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-85403316988619582272019-07-10T08:30:00.000+02:002019-07-10T08:30:04.805+02:00Lembit Uustulnd: "Kapten. Avameri"<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
Eesti kirjanik Lembit Uustulnd on meremehe ametit pidanud üle kolmekümne aasta, ning tema sulest on ilmunud üheksa raamatut. Uustulndi esimene romaan “Kiikhobune Antverpenist” ilmus aastal 1998.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Sarjana plaanitud "Avameri" näitab mõlema kogemustepagasi olemasolu, kuna romaan on voolav nii meremeheõpikuna kui meelelahutusena.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
„Avameri” on esimene osa romaanisarjast, mis jutustab kolhoosiajast 1980. aastate alguses. Saaremaa ühismajandi „Kaluri poeg” laevad püüavad merehõbedat nii rannikumerest, kui Aafrikast, ning eksootiliste sihtide lähedus eesti meremehele oli minu jaoks ootamatu ning väga põnev lugeda.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<a name='more'></a><br /><br />
<div style="text-align: justify;">
Lugu hargneb kahe peategelase eludes: Romaan algab noore kapteni Jaak Volmeri ametisseasumisega ning jälgib tema arengut püügireisil ohtlikes vetes. Paralleelselt jälgime kolhoosi esimehe Aivar Singi edulise karjääri ning luhtunud abielu samaaegset idanemist ja närtsimist, ja kirjeldatakse väga tundeliselt (ning kohati väga detailselt) mõlema noormehe rohkem või vähem tormilisi afääre merel ja maismaal.</div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIZkLHVhS6EI38OZxXE4hFLVuyZ4H-XAnxb-DFzW47lAL75claW4gDRlWgNVKi8Y6nAZ-Fh8PP1LzvROpFqzwSWlEzXULDssOZeT4JbYxCPyq2p9fvsYL-OQwVJ30jzDH6oOxTMBf3FJuQ/s1600/07-10+Uustulnd+Avameri+Kapten.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em; text-align: justify;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="430" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIZkLHVhS6EI38OZxXE4hFLVuyZ4H-XAnxb-DFzW47lAL75claW4gDRlWgNVKi8Y6nAZ-Fh8PP1LzvROpFqzwSWlEzXULDssOZeT4JbYxCPyq2p9fvsYL-OQwVJ30jzDH6oOxTMBf3FJuQ/s320/07-10+Uustulnd+Avameri+Kapten.jpg" width="229" /></a><br />
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
"Kapten" on väga mõnus lugemine kerge meelelahutusena - on armastust, põnevaid konflikte, seksi, kaklusi, rämedat meremehehuumorit, paremaks inimeseks saamise lugusid, nii naiselikku kui mehelikku energiat ja kapaga huumorit. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Samuti on romaanisarja esimene osa - vähemalt minu kui tavakodaniku jaoks - nagu meresõiduõpik, selgitused kala püüdmise ning selleks kasutatud tehnika, loogika, võtete ning hulljulgetena tunduvate ideede abiga on äärmiselt põnev ning lausa kutsub kaasa elama. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kohati väga lihtsakoelised (peaaegu veidi liiga läbinähtavad, aga see võib järgmises raamatus muutuda) suhtenarratiivid tasakaalustatakse ilmselgelt süvitsi minevate teadmistega mere- ning laevaelust, mis tõstab Uustulndi romaani ka tavapärasest öökapiromaanist astme võrra kõrgemale.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Autor on kirjutanud oskuslikult, haaravalt, ning jätnud piisavalt lahtisi otsi, et jätkata kahe raamatuga - nii kapten Volmeri püügireisi edusse kui Aivar Singi käekäiku on romaani lõpuks tekkinud tõeline emotsionaalne investeering. Ootan juba suure huviga järgmist osa.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Soovitan soojalt!</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-63352880920735366022019-07-03T08:30:00.000+02:002019-07-03T08:30:00.156+02:00Margaret Atwood: "Kassisilm"<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="height: 0px; text-align: left;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
Kanada kirjanik, kirjanduskriitik, esseist ning keskkonnaaktivist Margaret Atwood (sünd. 1939) on avaldanud ohtralt luulekogusid, kirjutanud lasteraamatuid ja telestsenaariume, kuid eelkõige siiski tuntud oma romaanide poolest. Atwoodi tuntumate teoste hulka kuuluvad romaanid "Kassisilm" (Cat's Eye, 1988), "Alias Grace" (1996), "Pime palgamõrvar" (The Blind Assassin, 2000) ja "Orüks ja Ruik" (Oryx and Crake, 2003).<br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh66ynER3Te6GcLrmaGM97hMHu_5603__tltqwWBzaGDJ0xkYf7Tel3v-D-NA_Drkfpk2exOW3szgbsrnZWQy7ZcZ_u6j5PNlgj5csP3fPoGDPrbX1wp9GN3wXCdCUJ_zKlwI_gNho76kMp/s1600/07-03+Atwood+Kassisilm.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="500" data-original-width="355" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh66ynER3Te6GcLrmaGM97hMHu_5603__tltqwWBzaGDJ0xkYf7Tel3v-D-NA_Drkfpk2exOW3szgbsrnZWQy7ZcZ_u6j5PNlgj5csP3fPoGDPrbX1wp9GN3wXCdCUJ_zKlwI_gNho76kMp/s320/07-03+Atwood+Kassisilm.jpg" width="227" /></a>Ilmselt hetkel tuntuim on "Teenijanna lugu" (The Handmaid's Tale, 1985), mille ainetel on ilmunud ka telesari. Sellest romaanist tuli eelnevalt blogis juttu siin (<a href="https://100-raamatut.blogspot.com/2017/05/margaret-atwood-teenijanna-lugu.html" style="color: #a70ad5; text-decoration-line: none;">link</a>). Tuntud on ka põnevik "Leedi Oraakel" (Lady Oracle, 1976), millest olen blogis samuti juba kirjutanud (<a href="https://100-raamatut.blogspot.com/2019/04/margaret-atwood-leedi-oraakel.html">link</a>).</div>
<div style="text-align: justify;">
<br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Seekord lugesin romaani "Kassisilm" (Cat's Eye, 1988), mis tõlgiti eesti keelde ning ilmus Varraku kirjastuses aastal 1997. Tegu on veidi mahukama romaaniga kui "Leedi Oraakel" - eesti keeles 365lk, inglise keeles ligi 500lk.<br />
<br />
<a name='more'></a><br /><br />
<br />
Lugu ise on ka sedavõrd komplekssem, et mängulisest fantaasiamaailmast nagu kohtasime "Leedi Oraaklis" on saanud sügavalt häirivate psühholoogiliste mängude maastik. Romaani protagonist Elaine'ist on saanud mainekas kunstnik, kuid kodulinnas Torontos näitusele naasmine toob tagasi nii mõnedki kurjaloomulised mälestused lapsepõlvest, ning erinevates aegades jooksvad jutulõngad kerivad vaikselt lahti Elaine'i ning tema lapsepõlvesõbranna Cordelina düsfunktionaalse sõprussuhte.<br />
<br />
<br />
"Väikesed tüdrukud on vaid täiskasvanute silmis väikesed ja armsad." on üks võimsamaid tsitaate romaanist, sest Cordelia ja teiste tüdrukute toime pandud psühholoogiline terror, mis Elaine'i käitumist ning mõtteid väga pikka aega mõjutab ning teda end korduvalt vigastama paneb, on realistlik. Õelalt ning detailselt realistlik, kuidas Elaine'i sunnitakse oma käitumist rangelt kontrollima ning üritama olla piisavalt hea, et "sõbrannade" standartidele vastata.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSKjRa8vn_NR6G7QI_5VAO4aY2Z-ywFKqKB02Biye3ADoqbOMXj5FWMoY-4MJ3QZyn1hf9T8-CIpFg13c4FEnwXSH_iV1V95sloD8C3qLc81dq4PIceSANbAxp4aHr7JuaOrzKww3f9Z1W/s1600/07-03+Atwood+Cat%2527s+Eye.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="499" data-original-width="318" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSKjRa8vn_NR6G7QI_5VAO4aY2Z-ywFKqKB02Biye3ADoqbOMXj5FWMoY-4MJ3QZyn1hf9T8-CIpFg13c4FEnwXSH_iV1V95sloD8C3qLc81dq4PIceSANbAxp4aHr7JuaOrzKww3f9Z1W/s320/07-03+Atwood+Cat%2527s+Eye.jpg" width="203" /></a>Jõukamate ning vähem jõukate laste vahelised suhted võiksid justkui olla koolis võrdsed, kuid jube on just asjaolu, kuidas nendele teoorias süütutele pisikestele juba kodus õpetatakse, mistõttu nad teistest paremad on ja oma pisinaiselikku võimu näidata ja kasutada tohivad. Elaine pole kasvanud väikeste tüdrukute maailmas, mistõttu teda on võimalik voolida ja painata murdumiseni. Kuni murdumine toimub.<br />
<br />
<br />
"Kassisilm" on kohutav, tundeline, naiselik, hingestatud, sünge ja ohtlikult ehe lugu sellest, kuidas võimu illusioon on võimeline hävitama indiviidi, kuniks indiviid sellesse võimu usub ja end sellest allutada laseb.<br />
<br />
<br />
Romaani lõpp on teatud mõttes küll positiivne, kuid vaid üks paljudest tegelastest allutab oma deemonid - võimu omand pole kunagi jääv ega absoluutne. Ka see on üks õppetundidest, mille Elaine kooliajal kirja paneb.<br />
<br />
Psühholoogilise romaani fännidele ning õõvastavat laadi, kuid romantilise alatooniga lugude fännidele on Atwoodi "Kassisilm" kindlasti nauditav lugemine. Samuti leiab end siit "Teenijanna loo" lõpetanu, kes otsib midagi uut ja head Atwoodi sulest.<br />
<br />
Soovitan kindlasti soojalt!</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-39500394484045437352019-06-26T08:30:00.000+02:002019-06-26T08:30:05.958+02:00Nobeli kirjanduspreemia 2009: Herta Müller<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
Rumeenia-saksa kirjanik Herta Müller (sünd. 1953) kirjutab rasketel teemadel, enamasti Ceaușescu-aegses Rumeeniast ning sealsest kommunismist, terrorismist, vägivallast ning allasurutud kodanike saatustest. Müller pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 2009 ning on lisaks pälvinud ohtralt mainekaid kirjandusauhindu.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Mülleri tuntuimaks romaaniks peetakse teost "Südameloom" (Herztier, 1994), kuid eesti keelde on tõlgitud ka "Hingamise kiige" (Atemschaukel, 2009). Lugenud olen mõlemaid ja pean tunnistama, et Müller pole minu masti kirjanik.</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<a name='more'></a><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEic9rWJED1zJLSME0-mrnb-ZdvrxE-7opHbV6kxP7MGugkNgug95fQqq8WcQ_WCMdHybe1CZc1WUDMWRCC9-6ZVtpxRtPR7eThYxw3VMBfI7aysRfYrWD7VyQO3BSlgnsbyk08s1XCaU49N/s1600/06-19+S%25C3%25BCdameloom.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="700" data-original-width="500" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEic9rWJED1zJLSME0-mrnb-ZdvrxE-7opHbV6kxP7MGugkNgug95fQqq8WcQ_WCMdHybe1CZc1WUDMWRCC9-6ZVtpxRtPR7eThYxw3VMBfI7aysRfYrWD7VyQO3BSlgnsbyk08s1XCaU49N/s320/06-19+S%25C3%25BCdameloom.jpg" width="228" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kui Müller 2011. aastal Rahvusraamatukogus esines, ilmus Postimehes arvamusartikkel, kus Müllerit kirjeldati kui "kannatuskirjanikku", ning Maimu Berg kirjeldas teda kui kedagi, kes on "pilgeni täis hirmu, valu ja vaprust". (<a href="https://arvamus.postimees.ee/420213/kannatuskirjanik-muller">artikli link</a>) Ka minu arvates tabav kirjeldus: nii "Hingamise kiige" kui "Südameloom" on täis ahastust, kannatust, lootusetust, tundelisust, hävingut, allasurumist, haigust, reetmist, armastusetust ja hirmu.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
"Hingamise kiige" sai küll läbi loetud aastaid tagasi, kuid mulje jääb mõlema romaani puhul samaks. Mis minu jaoks mõlemal teosel puudub, on narratiiv või isiksuste areng või kesksed sündmused, ning seetõttu on üksteisele järgnevate tundepuhangute jälgimine samuti puhas kannatus. Masendus laskub hinge ning romaani lugemisest naudingut ei saa.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Tunded lämmatavad nii pinge kui empaatia, sest ahastus on lihtsalt niivõrd suur. Puudub intellektuaalne pärl või psühholoogiline intriig, sest ka toon on sajaprotsentiliselt igasugustest positiivsust õhkavatest tendentsidest vabastatud. Mülleri looming on puhas depressioon.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Ei soovita, ei soovita üldsegi mitte.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-58041232563593460842019-06-19T10:59:00.004+02:002019-06-19T10:59:48.360+02:00Nobeli kirjanduspreemia 2008. J. M. G. Le Clézio: "Kõrb"<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
Prantsuse kirjanik, tõlk ning esseist <b>Jean-Marie Gustave Le Clézio</b> (sünd. 1940) pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 2008. 1994. aastal Prantsusmaa ajakirja "Lire" poolt läbi viidud küsitlus näitas, et Cléziot loetakse suuremate elavate prantsuse kirjanike hulka.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Eesti keeles on ilmunud kaks Le Clézio teost: "Diego ja Frida: Mehhiko kuulsa kunstnikepaari Diego Rivera ja Frida Kahlo elu ja armastuse lugu", mis ilmunud ka filmina, ja romaan "Kõrb" (Désert, 1980), millest tuleb juttu täna.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<a name='more'></a><br /><br />
<div style="text-align: justify;">
"Kõrb" on kahedimensiooniline romaan. Esimene jutustus on eksootilise hõnguga müstiline lugu imeliste võimetega meestest, kes aastakümneid läbi kõrbe rändavad, et oma eesmärgini jõuda. Lugu kulmineerub verises lahingus, kõrbehõimude mässuga prantsuse kolonialiseerijate vastu. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Paralleelselt jälgime väikesest Maroko sadamalinnast pärit Lalla rändu Marseilles'i linna ning tagasi koju, ja tema suhet kõrbes elava nomaadist karjuse Hartaniga. (hartani või haratin on koondnimetus üksi või gruppidena kõrbes elavatele endistele orja staatusest vabanenud töölistele, kuid Lalla kasutab seda ka kui mehe pärisnime.)</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9MeOATBolMUyDkxSKULEJYD_kIVoDWmJa7tDhhUnK25pLLQuYbUwrTr__URrlcIOxph1NqKFjudBnQNZtPYQpcm-AB6UhXrE_wx7rBu4Iym3vOSNdSfRyj7CvRsiKW3p_49ywh4Cw612q/s1600/06-19+K%25C3%25B5rb.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="386" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9MeOATBolMUyDkxSKULEJYD_kIVoDWmJa7tDhhUnK25pLLQuYbUwrTr__URrlcIOxph1NqKFjudBnQNZtPYQpcm-AB6UhXrE_wx7rBu4Iym3vOSNdSfRyj7CvRsiKW3p_49ywh4Cw612q/s320/06-19+K%25C3%25B5rb.jpg" width="205" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Clézio romaani üldine sõnum lähtub kõrbe kutsest, nii meestega ühes kõndiv noor Nour kui viiskümmend aastat hiljem (teise loo aeg pole täpselt paika pandud, kuid leiab aset pärast Teist maailmasõda) läbi liiva kõndiv Lalla on leidnud oma kodu rännakus, ning eriti Lalla, kel küll õnnestub Hartani kui kõrbe kehastusega armastuse vilju nautida, ei jää sellepärast koju paigale, et tema pere üritab teda kodukolde hoidjaks sundida.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Lalla kogemused Marseille's on aga veelgi ebameeldivamad. Naise selge pilk näeb läbi inimeste egoismi ning tahet teda pidevalt ära kasutada, ja hoiab juba sellepärast omaette. Immigrandina ning naisena nähtamatuks jääda pole küll probleem, kuid Lallal lihtsalt ei õnnestu Prantsusmaal end kodusena tunda ning ta naaseb lõpuks kodukülla.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Võõrsil mitte hakkama saamine ning pidev juurte puudumise tunne on liikuva eluviisiga indiviididele kindlasti tuttav ning tänapäeval üha aktuaalsem mure. Rändamise uudsus ja avastamise rõõm vastanduvad kodukolde igatsusele ning oma juurte mälestuse kõvema hoidmiseni. Nii Nour kui Lalla rändavad samaaegselt kodust ja koju, kuid enese leidmine sõltub lõpuks siiski vaid neist endist.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Need mõtted on huvitavad, kuid Clezio romaan mind siiski väga ei paelunud. Kirjutatud on stilistiliselt voolavalt ja paeluvalt räägitud eriti Lalla perspektiivist, ning tema kui noore neiu arengulugu oli lugeda huvitav, kuid kõik muu leidsin olevalt liialt islamist nõrguva ning võõra - minu jaoks pole "Kõrbes" piisavalt üldinimlikku sisu, ja kuna Maroko jääb mulle riigina kaugeks, ei küüninud Clezio romaan sedavõrd oma sisust kaugemale, et iga lugeja tundeid puudutada.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Eksootika on mulle aga tihti südamelähedane, Mahfouz, Mistry, Roberts jpt. romaanid haarasid mind väga. Seega on puudulikkus siiski loetu, mitte lugeja poolel. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
"Kõrbe" mina lugeda ei soovitaks. Kuid selline on vaid minu arvamus.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-4388229961268408272019-06-12T09:00:00.000+02:002019-06-12T09:00:03.252+02:00Rainer Maria Rilke: "Malte Laurids Brigge ülestähendused"<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
Saksa kirjanik Rainer Maria Rilke (1875-1936) on tuntud eelkõige oma luule poolest, mida on tõlgitud ka eesti keelde. Tema tundelised kirjeldused igapäevaobjektidest, tema muljed linnadest, loomadest, esemetest ning tema eksistentsialistlikud riimid kuuluvad saksa lüürika klassika hulka.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Rilke on aga avaldanud ka täpselt ühe romaani, "Malte Laurids Brigge ülestähendused" (Die Aufzeichnungen des Malte Laurids Brigge, 1908-1910), mis räägib tema esimestest aastatest Pariisis, aastatel 1902 ja 1903.</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<a name='more'></a><br /><br />
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Tegu on tõeliselt päevikuga, segatud on fragmendid tänavapildist, mälestused lapsepõlvest, meenutused armastusest, mõtisklused elust ja surmast ning ülestunnistused üksiolemise raskusest. Kokku on Brigge päevikus 71 sissekannet ning nad võivad olenevalt tõlgendusest olla kõik omavahel seotud, aga võib-olla ka üldse mitte.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhh1wHzbWrOFyO3gcQ_FAurzLhIMgi16u8-ACHqlqqH9-DTLZbhvlMGIgR8eGPtjkZccLmLLmtrcN1oh-2BE4uDy_tnXSDhgxSEhDi0k8vaclwgzlV8hv3CUXxnpeYAQJxS6PN1SkkCLpgw/s1600/06-12+Rilke+Malte.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="500" data-original-width="333" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhh1wHzbWrOFyO3gcQ_FAurzLhIMgi16u8-ACHqlqqH9-DTLZbhvlMGIgR8eGPtjkZccLmLLmtrcN1oh-2BE4uDy_tnXSDhgxSEhDi0k8vaclwgzlV8hv3CUXxnpeYAQJxS6PN1SkkCLpgw/s320/06-12+Rilke+Malte.jpg" width="213" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Malte on esmajoones hingeline vaatleja, tal õnnestub vägagi Rilkelikult kirja panna mõtisklusi nii väikestest tüdrukutest kui vanadest naistest kui teatud konservist, mida ta oma väikeses kööginurgas avab. Malte on aga samuti suurlinna ohver, ta jalutab Pariisi tänavatel ja märkab eelkõige lõhnu, räpasust, haigusi ja teatud mõttes ka linna halastamatust, ohtlikkust.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Malte on aga samaagselt indiviid, androgüünsuse pioneer, arengu võrdkuju ning võib-olla biseksuaalne ikoon - sest jutustuse keskel, nii muuseas on ka juttu sellest, kuidas tema ema teda hea meelega tüdrukuna riietas ning teise nimega nimetas.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Samaaegselt on Malte saladuslik noormees, sest tema mõtted elust ja surmast tunduvad kohati küll radikaalsed, kuid kohati ka väga ausad.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
"Malte Laurids Brigge ülestähendused" on nagu Joris-Karl Husymani "Äraspidi" (<a href="https://100-raamatut.blogspot.com/2014/04/joris-karl-huysmans-araspidi-rebours.html">link minu selleteemalisele blogile</a>), aga nö. teise poole perspektiivist - <i>fin de siecle</i> stiilis kriitilised-analüütilised märkused sajandivahetusel toimunust ning mahajäänust progressi tolmus, veidi eksistentsialistlik ning veidi naturalistlik märkmete kogumik, justkui oleks läbiv narratiiv aga ei ole ka.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Des Esseintese suur luhtumine toimub küll öökimaajavas dekadentsis ja tema tülpimus ja lootusetus on kullavärvi, ning Brigge on veidi tagasihoidlikuma taustaga protagonist, kuid tundmuse poolest on paljud aspektid sarnased. Kellele seega meeldis "Äraspidi", võiks meeldida ka Rilke ainus romaan.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Isiklikult pole ma millegi fänn, mis Pariisis toimub, kui ehk Colette, Houellebecq ning Victor Hugo välja arvata. Kuid Rilke ülestähendused on üpris haaravad ja nii mõnigi fragment on üllatavalt provokatiivne ja nutikas, nii mõnigi empaatiattekitav. Tegu on siiski Rilkega, kelle nimel tänapäevalgi kaalu. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kogumikuna mind "Malte Laurids Brigge ülestähendused" sellest hoolimata eriliselt ei puudutanud.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-74926747219123438312019-06-05T08:30:00.000+02:002019-06-05T08:30:05.103+02:00Juli Zeh: "Mängusoov" (Spieltrieb, 2004)<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
Saksa autor Juli Zeh (sünd. 1974) on avaldanud käputäie romaane, samuti lühijutte ja näidendeid. Tema teosed on Saksamaal tuntud ja kiitust pälvinud. Tema romaan "Mängusoov" (<i>Spieltrieb</i>, 2004) ilmus 2013. aastal ka filmilinal.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Zeh debüütromaan "Kotkad ja inglid" mulle erilist muljet ei avaldanud (<a href="https://100-raamatut.blogspot.com/2019/03/juli-zeh-kotkad-ja-inglid.html">blogi link</a>), "Mängusoov" seevastu jättis tugeva jälje.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Tundeteaduste uurijad on tõestanud, et kui loetule on parasjagu reageerimas emotsionaalne aju, lülitatakse pragmaatiline aju osa välja või vähemalt lükatakse tagaplaanile. Sellele vastavalt on Zeh juba oma peatükkide pealkirjades selgitanud, mis toimub, et alaealiste vaheline seks ning keerulise iseloomuga noorukitega täidetud erakoolis aset leidvad ebaeetilised sündmused juhatatakse koheselt sisse.</div>
<br />
<a name='more'></a><div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Üldpildis oleks justkui tegu tavalise gümnaasiumiintriigiga: puutumatu mainet nautiv ning omaette hoidev Ada, kel justkui puuduks nii hirm kui empaatiavõime, kohtub klassis uue ning huvitava staatust nautiva sama julma ning nutika Aleviga, ning nende plaanid hakata rikkuma ühe õpetaja elu viivad väga kahtlase väärtusega sündmusteni. Kas inimlik südametus ning puhtast huvist tulenev põhjatu julmus on mõlemale noorele tõeliselt omane, ilmneb kui õpetaja Smuteki abielu ning maine tõsisesse ohtu satuvad. Lõppkokkuvõttes pole keegi moraalselt veatu.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjT4K812b-xNP866IxoHwLgA2zso7oNNaLpdjLHgZVeYC73LoYrB51q835NaJJ-YCrFUkJWkTGeWfLCPja5BOnyZwrXCPkLvBXOlhaU5nEtjJRttnaHaX4dV2GzJwqyQtYvIUteROyC7hrD/s1600/2019-06-05+Zeh+Spieltrieb.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em; text-align: justify;"><img border="0" data-original-height="499" data-original-width="316" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjT4K812b-xNP866IxoHwLgA2zso7oNNaLpdjLHgZVeYC73LoYrB51q835NaJJ-YCrFUkJWkTGeWfLCPja5BOnyZwrXCPkLvBXOlhaU5nEtjJRttnaHaX4dV2GzJwqyQtYvIUteROyC7hrD/s320/2019-06-05+Zeh+Spieltrieb.jpg" width="202" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
"Mängusoov" põhineb teoorial, et eksistents on mäng, ning vastase puudumisel tuleb luua enesele vastane, kes võiks aga olla võrdväärne. Alev on kaheksateistaastane noormees, kes võlub ning võrgutab Ernst Blochi nimelise gümnaasiumi ilusaimad ja targemad tütarlapsed. Kuid Ada, kes erineb teistest nii väliselt kui sisemiselt, ei tunne selliste intriigide vastu huvi. Koos alustavad noored mängu õpetaja Smuteki vastu, kasutades Ada kehalisi ning emotsionaalseid eeliseid, kuid romaani käigus pöörduvad mängukaaslased teineteise vastu.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kes lõpuks kelle päästjaks saab, ning kes eetiliselt tõsiselt väära ning lõpuks kriminaalse mängu võitjaks osutub, on üpris üllatav ning pehme lõpplahendus väga karmile jutustusele.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
"Mängusoov" on arvestades selle sisuga üles ehitatud nii, et tavakodanikul oleks võimalik selle lugemist taluda. Loo keskmes on siiski neljateistaastane tüdruk, kes kasutab seksi mõjutusvahendina ning kel tunduvad puuduvat igasugused emotsioonid. Kuid kuna alustatakse ning võimendatakse Ada perspektiivi, tema sitkust ning empaatia puudumist, tema nutikust ja karmatust, oleks justkui loogiline, et Ada ja Alevi gümnaasiumi valitsejateks saamine allub psühholoogiliselt karja allutamise põhimõttele. Kuid siis selgub ikkagi, et Alevi motivatsioon on käsutada <i>kõiki</i> inimesi tema ümbruses ning omada täielikku kontrolli nende kehade, soovide, käitumise ning kapitali üle.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kui Ada poleks Ada, tunduksid Alevi teod tõeliselt tülgastavad, ning Smuteki tundelisus on mingil hetkel nagu rõve nõrkus. Selles loos ei ole klassikalisi tegelasi, et kangelasi ega kurjategijaid, on vaid täielik moraalne nihilism kui valitsev põhimõte. Ainult tugevalt analüütiline mõistus on võimeline nägema "Mängusoovis" sellist intellektuaalset väärtust nagu mina selles leidsin. Poliitilised, psühholoogilised, moraalsed ning eksistentsialistlikud dialoogid Ada ja Alevi vahel ning asjaolu, et näidatakse kõiki kolme perspektiivi, annab lugejale rohkem võimu kui ainult Ada silme läbi nägemine, ning võimaldab rohkem empaatiat ja arusaamist. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Arusaamine, kui puhtalt kirjeldada mis romaanis toimub, jääks ilmselt täielikult ära. Kuna aga igas keerulise mineviku või kompleksse iseloomuga noorukis on potentsiaali muutuda empaatiavabaks õõnesvormiks ja kodus armastusest või hellusest vajaka jäänud lapsel on kombeks otsida armastust mujalt, taipamata selle kehalist või tundelist olemust, on nii Ada kui Alev vägagi usutavad tegelased.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Zeh on kirjutanud millestki, millest vähesed oskavad jutustada tõeliselt, pragmaatiliselt, räigelt, julgelt ning siiski empaatiaga. Minul vähemalt on kõigi tegelaste suhtes säilinud mingisugune empaatia.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
"Mängusoov" on räige ja kohutav romaan, aga neile, kel on psühholoogilist analüüsilusti ja moraalset paindlikkust taskus, võiks Zeh' menuk muljetavaldavalt suures koguses pinget pakkuda.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Soe soovitus tugeva närviga lugejale.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5127704316233008948.post-89285898349347697572019-05-29T08:30:00.000+02:002019-05-29T11:19:53.666+02:00Gao Xingjian: "Hinge mägi" (Soul Mountain, 1990)<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
Hiina kirjanik, näitekirjanik, kunstnik ning tõlk Gao Xingjian (sünd. 1940) on tuntud nii oma biograafiliste romaanide, absurdi kilda kuuluvate näidendite kui siluette käsitleva kunsti poolest. Xingjian veetis enamiku oma eluajast Hiinas, kuid emigreerus 1970ndatel Euroopasse, ning üks tema hilisematest näidenditest põhjustas kõigi tema näidendite Hiinas mängimise keelu. Xingjian pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 2000.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Lugesin mõne kuu eest Xingjiani romaani "Ühe mehe Piibel" (<a href="https://100-raamatut.blogspot.com/2018/12/keha-murdmisest-ja-vaimu-murdmatusest.html">blogi link</a>), mis oli piisavalt huvitav et tema teine tuntum romaan "Hinge mägi" samuti kätte võtta, ning nüüd siis sellest juttu tuleb.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
"Hinge mägi" on jutustus ühe mehe rännakust läbi Hiina mägisesse maastikusse peidetud väikeste külade ja linnade, Lingshani mäe otsingul ekseldes metsades, mahajäetud teedel ning pühakodades. </div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<a name='more'></a><br />
<br />
<div style="text-align: justify;">
Loo protagonist on kas "mina" või "sina", ning selle peategelase rännak on jagatud kolme laadi lugudesse: lühikesed episoodid minevikust, romantilise suhte areng ühes külas kohatud noore naisega, kes üritab hüljata oma luhtunud abielu, ning meditatiivsed looduskirjeldused.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9yu2FWm-7TwWvP4Wi4PDQiiiF42AMW6wq9mj8UdiEBHV_lZAjHRd4cDcAIoB6DqgOCjvEC9cHlQeX3IARDzpgkcbATEFBrcHMHcEm4-zQz8tHa-h85rRx5Kuzvdsi9ojdCq2dfK2EV8st/s1600/05-29+Hinge+m%25C3%25A4gi.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1260" data-original-width="840" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9yu2FWm-7TwWvP4Wi4PDQiiiF42AMW6wq9mj8UdiEBHV_lZAjHRd4cDcAIoB6DqgOCjvEC9cHlQeX3IARDzpgkcbATEFBrcHMHcEm4-zQz8tHa-h85rRx5Kuzvdsi9ojdCq2dfK2EV8st/s320/05-29+Hinge+m%25C3%25A4gi.jpg" width="213" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kõige paeluvamad on eksistentsialistlike mõttekäikudega põimitud looduskirjeldused, sest "Hinge mägi" pole ei haarav jutustus ega tegevuste, isiksuste ja sündmustega täidetud romaan, vaid pigem voolav-meditatiivne raamat, mida võib järk-järgult mõne muu teose kõrvalt lugeda. "Ühe mehe Piibel" on juba jutustus sellest, kuidas üks inimene end maailmast eemaldab ning oma üksilduse üle mõtiskleb, ning samal ajal erinevate naistega voodit soojendab. "Hinge mägi" läheb sealt veel sammu edasi ja kaotab jätkuva narratiivi täielikult.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Xingjiani näidendeid kirjeldatakse kui avantgardseid ja lääneliku kirjanduse hulka kuuluvat, kuid tema romaanid on selgelt idamaise filosoofia esindajad: mõlemad lähevad sügavale siseperspektiivi, maailmas toimuv pole kaugeltki nii tähtis kui peategelase mõtteline areng. Peategelase staatus või välimus või sotsiaalsed sidemed pole samuti tähtsad, kuigi antud juhul on tegu kirjanikuga, kelle teoste poliitilist mõju teatud määral ka mainitakse.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
(mõlemad romaanid on kergelt autobiograafilised, niiet muidugi on protagonistiks kirjanik, kes äravahetamiseni sarnane autoriga.)</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kel seega huvi sujuvalt kirjutatud, filosoofiliselt huvitava, looduses jalutuskäike armastava ja pikaldaselt kirjeldava kuid narratoloogiliselt tühja romaani vastu, see leiab "Hinge mäest" suuremal hulgal naudingut ja mõnusa öökapiraamatu. Ka mina leidsin hulgaliselt põnevaid tsitaate ja mõtteteri melanhoolia, üksiolemise, looduses rahu leidmise ning suremise kohta.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Siiski on Xingjiani romaanid teatud tüüpi ning igale lugejale nad kindlasti pinget ei paku.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
Sandra Falkehttp://www.blogger.com/profile/10766235740893971342noreply@blogger.com0