Belgia kirjanik Amélie Nothomb (sünd. 1966) on üllitanud hulgaliselt lühiromaane. Tema esimene romaan ilmus aastal 1992 ning avaldatud teoste arv küünib nüüdseks üle kahekümne.
Kuna autor veetis diplomaadi tütrena mitu aastat erinevates aasia piirkondades, läbivad tema loomingut idamaised müüdid ning elemendid ning teatud jaapani kirjandusele omane nostalgia. Samaaegselt on Nothombi looming kohati väga lakooniline ja kuiv.
Romaanidest on eesti keelde tõlgitud siiani "Jumala lapsepõlv", "Jahmatus ja värinad", "Sinihabe" ning "Armastuse sõda". Seekord lugesin aga uuemate romaanide seast "Nälja biograafia" (Biographie de la faim, 2004).
Tegu on ühest küljest kasvu- ning arenguromaaniga, teisest küljest pideva liikumise ning kodu ja turvalise pesa puudumise ja võõraks olemise käigus tekkinud ületamatu sisemise tühjusega heitlemise looga. Nothomb pidas noore neiuna koduks Jaapanit ning elas Hiinasse kolimise üle väga raskelt. Sellest lähtuvalt tuleb romaaniprotagonistil võidelda anoreksia, sisemise ahastuse ning tühjustundega, mis teda praktiliselt elu lõpetamiseni rusuvad. Abiks pole ka asjaolu, et neiu langeb seksuaalse vägivalla ohvriks.
"Nälja biograafia" on üks Nothombi uuematest romaanidest ning autor mainib selles ka eelkirjutatut, mis tähendab, et Nothombist parema ja sügavama mulje saamiseks tuleb jätkata tema lühiromaanidega tutvumist. Loetu oli üpris põgus, kuid tekitas kindlasti huvi järgmise Nothombi teose kättevõtmiseks.
Põgusast üldmuljest kaugemale polegi võimalik hetkel minna. Nothomb on intelligentne ning pragmaatiline naisolevus, kelle arengut iseloomustab sunduslik iseseisvus, sellest tulenevad väga keerulised suhted oma kehaga, rusuv melanhoolia ning võimetus leida liikuvas maailmas paika jäämata oma kohta.
Tema kirjastiil on apaatne, kuid sisult ometigi intensiivne, mis meenutab veidi Camus ja Kafka loomingut - kõige traagilisemaid sündmusi kirjeldatakse vaid napilt ja kaudselt. Kindlasti antud kirjanike fännidele väga huvitav autor.
Jätkame arvamuslooga Nothombist pikemas vormis järgmise romaani lõpetamise järel.
No comments:
Post a Comment