Tuesday, October 23, 2018

Jaan Kross: "Keisri hull" (1978)

Eesti kirjaniku Jaan Krossi (1920-2007) sulest on ilmunud näidendeid, romaane, jutustusi, luulet ning memuaare. Krossi suurromaan "Keisri hull" on üks tuntumatest eestikeelsetest teostest, seda on tõlgitud üle 20 keelde ning Krossi on soovitatud Nobeli kirjanduspreemia laureaadiks. Romaani võib võrrelda mitme suure maailmakirjandusest tuntud autori loominguga.

"Keisri hull" on kirjutatud päevikuvormis ning jälgib toimuvat nö. neutraalse pealtvaataja perspektiivist. Romaani keskmes on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (1787–1836), kes abiellub skandaalses maneeris Eesti talutütre Eeva Mätlikuga. Romaani vormiks on Eeva vend Jakobi päevaraamat, mis jälgib nii Timo, Eeva kui ümberkondsete tegemisi.

Timo on pälvinud vapruse ning õilsa käitumise eest keiser Aleksander I sõpruse ning tema lähedaste suhete tulemiks on lausa võimalus abieluliidu sõlmimiseks keisri vallastütrega. Kuid Timo valib selle asemel pruudiks pärisorja ning julgeb keisrit tema valitsusmeetodites kritiseerida. Tema karistuseks on üheksa aastat vangistust ning seejärel koduarest, põhjendusega, et Timo on hull.

Timo keisrile lähetatud manifest on tänapäeva kontekstis täiesti tavaline poliitiline essee, kuid muidugi on keisri kritiseerimine 19. sajandi alguses ennekuulmatu kuritegu ning võib lõppeda vaid vangipõlvega. Konventsioonide murdmine ning enese põhimõtetele kindlaks jäämine on läbivaks teemaks eelkõige Timo kirjeldustes, kuid ka Eeva figuuris - raudrahulikult seisab naine oma mehe kõrval ning sirgub täisvereliseks aadlidaamiks, kes võimeline sakstega mitte ainult silmitsi seisma, vaid neid mitmes mõttes lausa ületab.


Timo hullumeelsus elik liberaalne mõtteviis ning tema keisrile lähetatud kiri avaldub romaani käigus poognate kaupa, ning selle argumentide üle suuremat mõtisklust ei esine - NSVLis ilmunud romaan eesti kirjaniku sulest poleks muidu ilmselt ilmudagi tohtinud. Kuid paralleelselt on ka väga huvitav jälgida Timo ja Eeva vahelist tegelasdünaamikat, ja sellest edasi minnes ka Jakobi elu, tema jutustusi armastusest ja vaikelu väärtusest, usaldusväärsete mõttekaaslaste leidmisest ja saatuse õelast huumorimeelest. Krossi romaanis on isegi vaatleja figuur kompleksne ning värviline tegelane, kes sulandub jutustuse maastikku.

"Keisri hull" on igal rindel täisväärtuslik jutustus, ajalooliselt huvitav, narratoloogiliselt põnev, kompositsioonilisel rindel avaldab jupikaupa oma saladusi, ning sisaldab mitut armastuslugu, pettumust, erootikat, vägivalda, poliitilisi mõttelende, filosoofilisi refleksioone nii eksistentsialistlikes kui eetilistes küsimustes. 

"Kõrge" aadliku elu ning mõtted, kirjutatuna "Lihtsa" talupoja perspektiivist, avab ka nende kahe pooluse vahel uutlaadi perspektiivi, sest tegelikult on inimesed võrdsed ning Timo püüdlused talupoegadele rohkem vabadust kätte võidelda on ainuõige teguviis.

Huvitavaid mõtteid leiab "Keisri hullust" ohtralt veel, kuid jätaksin ülejäänud avastamise hea meelega lugejale.

Krossi romaan on üliväärtuslik lugemisvara. "Keisri hull" on Eesti kirjanduses ajalooliselt tähtis nii 19. kui 20. sajandi kontekstis, ja sisuliselt ka tänapäeval. Soovitan seda väga soojalt igaühele.


Wednesday, October 3, 2018

Nobeli kirjanduspreemia 1997. Dario Fo: "Meie ei maksa!" ("Non Si Paga! Non Si Paga!", 1974)

Itaalia kirjanik, näitekirjanik, lavakunstnik, laulja ning komödiant Dario Fo (1926-2016) oli oma eluajal enim laval mängitud itaalia näitekirjanik. Tema pärusmaaks oli komöödia kui poliitiline ning sotsiaalne kommentaar. 

Fo pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 1997, põhjenduseks toodi tema keskaegsete komejantide traditsioonis kirjutatud näidendid, kus lustakate ning jaburate narruste abiga ilmnesid lihtinimese väärikus ning autoriteetsete isikute vääritus.


Fo tuntuim näidend on "Non Si Paga! Non Si Paga!" (1974), mis inglise keelde tõlgitud kui "Can't pay! Won't pay!" ning saksa keelde kui "Bezahlt wird nicht!" võiks tõlkida kui  "Meie ei maksa!", sest lugu räägib tööliste protestist järsu hinnatõusu vastu: näidendi põhiline lugu on erinevates kaubandussfäärides mässavad töölised, kes keelduvad maksma uut kauba hinda, uut trammipileti hinda, jne, ning on nõus maksma kas vana hinda või võimete kohaselt.

Wednesday, September 26, 2018

Kōbō Abe: "Võõra nägu" (The Face of Another / Tanin no kao, 1964)

Jaapani kirjanik, näitekirjanik, fotograaf ning leiutaja Kōbō Abe (1924-1993) kuulub  20. sajandi jaapani tuntumate kirjanike hulka. Teda on kirjeldatud jaapani Kafkana, kuna Abe kirjeldab tihti makaabreid ning veidraid olukordi ning inimesi. Abe on avantgardismi esindaja, tema teosed on eelkõige pentsikud ning õõvastavad.

Eesti keelde on tõlgitud Abe romaanid "Luitenaine" ning "Neljas jääaeg" ja jutustus "Härra S. Karma kuritöö".

Sedakorda tuleb aga juttu romaanist "Võõra nägu" (Tanin no kao, 1964), mille eestikeelse pealkirja lõin vabas tõlkes. Romaanist on vändatud ka film, rezhissöriks Hiroshi Teshigahara.


Abe romaani protagonist on teadlane, kes kaotab luhtunud eksperimendi käigus oma näo ning peab kas kandma sidet või paljastama avalikkusele oma kohutavad keloidsed armid. Minapeategelane kirjeldab oma nägu kui verekaanide pesa, ning otsustab enesele luua maski, millega edaspidi astuda avalikkuse ette ning samuti taastada romantilised suhted oma abikaasaga.


Wednesday, September 19, 2018

Nobeli kirjanduspreemia 1994. Kenzaburō Ōe: "Isiklik asi"

Jaapani kirjanik Kenzaburō Ōe (sünd. 1935) pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 1994, põhjenduseks toodi tema müütilistest ning realistlikest elementidest koosnevad eksistentsialistlikud kirjeldused inimelude tumedamatest aspektidest ning raskete valikute, ängi ja kitsikuse inimlikest elementidest.

Eesti keelde on tõlgitud vaid romaan "Sajandi mäng" (The Silent Cry, jaapani k Man'en Gannen no Futtoboru 1967).

Ōe romaan "Isiklik asi" (vaba tõlge, ingl k A Personal Matter, jaapani k Kojinteki na taiken, 1964) oli peamine Nobeli komitee poolt esile toodud romaan, kus autor tegeleb puudega sündinud lapse olemasoluga leppimisega.

Nii "Isiklik asi" kui Ōe hilisemad romaanid käsitlevad sama temaatikat, kuna tegu on autobiograafiliste elementidega: Ōel endal sündis puudega poeg ning sellega hakkamasaamist käsitleb autor erinevatest külgedest poja sünnist peale.

Kuigi hilisemad teosed on juba veidi helgemas valguses, on "Isiklik asi" väga tumedates toonides kirjutatud romaan, mis käsitleb sõpradele Linnu nimega tuntud noormehe isaksaamist ning hiiglasliku ajuväärarenguga imiku olemasoluga leppimist. Lind kasutab väga erinevaid tehnikaid, et kõigepealt depressioon, kohkumus, pettumus ning tähelepanu lapse sünnilt hajutada: tema reaktsoonid imiku sünnile ulatuvad alkoholismist anaalseksini.

Wednesday, September 12, 2018

Toni Morrison: "Solomoni laul" (Song of Solomon, 1977)

USA kirjanik, Louisiana päritolu Toni Morrison (sünd. 1931) on kirjutanud nii lühijutte, romaane, näidendeid, opereti, ning mänginud kaalukat rolli vanemate aafrika kirjanike uuesti populaarseks muutmisel, nagu Chinua Achebe või Wole Soyinka. Morrison pälvis esimese mustanahalise naisena Nobeli kirjanduspreemia aastal 1993.

Selles blogis käsitlesin eelnevalt Morrisoni tuntumate romaanide hulka kuuluvat lugu "Armas", mille keskseks sündmuseks samuti kohutavates tingimustes juhtunud ema kaotus (Beloved, 1987), ning vastavat postitust saab lugeda siit (link).

Olen lugenud ka Morrisoni veidi impressionistlikumas stiilis romaani "Jazz", mis tõlgitud ka eesti keelde, kuid sellest blogida midagi põhjapanevat kahjuks polnud. Need romaanid moodustavad triloogia, mille viimane osa "Paradiis" on mulgi veel lugemata. Eelmisel nädalal rääkisin romaanist "Siniseim silm", mis avaldas samuti muljet.

Jätke mulle kommentaar, kui olete Morrisoni romaanide fänn!

Seekord lugesin romaani "Solomoni laul" (Song of Solomon, 1977), üks

Wednesday, September 5, 2018

Nobeli kirjanduspreemia 1993. Toni Morrison: "Siniseim silm"

USA kirjanik, Louisiana päritolu Toni Morrison (sünd. 1931) on kirjutanud nii lühijutte, romaane, näidendeid, opereti, ning mänginud kaalukat rolli vanemate aafrika kirjanike uuesti populaarseks muutmisel, nagu Chinua Achebe või Wole Soyinka. Morrison pälvis esimese mustanahalise naisena Nobeli kirjanduspreemia aastal 1993.

Morrison on nii kirjanik kui toimetaja, nii õppejõud kui õpetaja, nii esseist kui aktivist mustanahaliste võrdõiguslikkuse nimel, ning tema romaanid räägivad enamasti mustanahaliste naiste kaotustest ja valust. 
Morrisoni toon on alati masendav-melanhoolne, kuid tema võime paeluda ning teha draamast mitmetasandiline narratiiv, ja leida pimedamast nurgastki midagi lahkamisväärset mitmes toonis ning valguses on äärmiselt imetlusväärne.

Selles blogis käsitlesin eelnevalt Morrisoni tuntumate romaanide hulka kuuluvat lugu "Armas", mille keskseks sündmuseks samuti kohutavates tingimustes juhtunud ema kaotus (Beloved, 1987), ning vastavat postitust saab lugeda siit (link). 
Olen lugenud ka Morrisoni veidi impressionistlikumas stiilis romaani "Jazz", mis tõlgitud ka eesti keelde, kuid sellest blogida midagi põhjapanevat kahjuks polnud. Need romaanid moodustavad triloogia, mille viimane osa "Paradiis" on mulgi veel lugemata. 
Jätke mulle kommentaar, kui olete selle või mõne muu Morrisoni romaani fänn!

Täna räägime aga hoopis Morrisoni esimesest romaanist "Siniseim silm" (The Bluest Eye, 1970).