Tere tulemast refleksiivsesse reedesse, kallid raamatusõbrad!
Jätkub igakuine mõtiskluste sari kirjanduse, kirjastamise, lugemise, arvustamise, blogimise ja igasugustel sellega seotud teemadel. Täna jagan teiega oma mõtteid teemal: kuidas leida head raamatut?
Kirjanduseteemalisi allikaid on Interneti tekkimise ajast tänase päevani ilmunud umbes sama palju kui on tähti taevas ning kiire Google otsing viib kiirelt sihile. Kuid kuidas tõepoolest pealkirjade paljususe tagant midagi head välja noppida?
Otsing jaguneb põhimõtteliselt kaheks etapiks: Huvipakkuvate raamatute 1) kogumine ning 2) sõelumine.
Kogumiseks tuleb esmalt sirvida kvantitatiivseid allikaid:
Ajalehed ning ajakirjad postitavad bestsellerite nimekirjasid olenevalt publikatsioonile perioodiliselt. Nende nimekirjad põhinevad populaarsusel ning enamasti on raamatul vaid lühike kirjeldus. Numbrite mäng, sisuliselt pealiskaudne. Aastavalikud on huvitavamad, kuna teatud kirjandusega tegelevad autorid on tõepoolest valinud huvitavamad raamatud möödunud aastast.
Kirjastuste kodulehtedelt on võimalik top-loeteludest temaatiliselt huvipakkuvat leida. Sisukirjeldused on loomulikult ülivõrretega täistopitud nagu filmitreileridki - iga raamat peab vähemalt tunduma võimalikult huvitav. Selliseid kirjeldusi halvematele raamatutele on post-lugemist väga lõbus külastada. ;-)
Auhinnakomiteede kodulehtedelt nagu näiteks Nobeli kirjanduspreemia, aga ka iga suurema kirjanduspreemia koduleht (Prix Goncourt, Pulitzer, Saksa raamatuahind) on võimalik lugeda valitud romaanide kirjeldusi ning nende erilisuse või kultuurilise või sotsiaalse või ajaloolise või antropoloogilise või filosoofilise tähtsuse kohta ning kuigi teatud hinnangud võivad olla tugevalt aegunud, on kiitus mingil hetkel ära teenitud ning põhjendatud.
Leksikonid, kirjanduslood- või õpikud ning entsüklopeediad annavad kõige lihtsama, asisema ülevaate möödunud aegade kirjandusest, ilustamata ning subjektiveerimata. Uuemat kirjandust neist aga ei leia.
Kui oled huvipakkuva raamatu leidnud ning soovid veenduda selle kvaliteedis, läheb elu veidi keerulisemaks, kuna raamatu kvaliteet on tihti väga subjektiivne. Kuid küsimine ei maksa erinevalt raamatust midagi, vaid veidi aega.
Foorumid ning raamatublogid on kõige isiklikumad ebaisiklikud kohad, kus raamatutest rääkida. Enamasti on tegu väga lühikeste pealiskaudsete meeldis-ei-meeldinud-tüüpi arvamusavaldustega, kuid tihtipeale kohtab ka süvitsi minevaid analüüse ning huvitavaid kirjeldusi autorite eluloost. Nagu näiteks minu blogis ;-)
YouTubeist on viimaste aastate jooksul saanud kõige populaarsem internetiplatvorm sisuka sisu jagamiseks - sellest tulenevalt on olemas ka arvukalt raamatuarvustajate kanaleid. Tihti on tegu väga huvitavate kirjeldustega ning kedagi raamatust rääkimas kuulata-vaadata on päris põnev.
Sõbrad, kes hea meelega loevad ning olenevalt teie sõpruse kestvusest või hingesuguluse intensiivsusest (faktorid ei pea teineteisega seostuma) teie maitsele raamatuid soovitada oskavad. Olen sõprade-sõbrannade soovitusel lugenud paari väga hea ning paari väga kesist raamatut, ning erinevaid arvamusi on tagantjärgi sama põnev võrrelda kui võrdset vaimustust jagada. Huvipakkuvat raamatut on ehk ka juba keegi lugenud ning oskab selle kohta midagi asjalikku öelda? Raamatusõbrad, ühinege! ;-)
Olenemata eeltöö mahust võib muidugi mõnikord juhtuda, et lugemiselamus ei vasta ootustele, või et sinu teele satub hoopis muid teid pidi väga hea raamat. Mina ostsin näiteks paar nädalat tagasi oma lugejate kommentaariumist soovitatud raamatud ja olen väga põnevil, sest varsti on nende aeg lugemisplaanis käes!
Kokkuvõtteks soovitan teil tutvuda nii vanema kui uuema, nii euroopa kui laiema maailma kirjandusega, jälgida meedias kajastatut, ning jälgida raamatublogisid. Lai silmaring ning avatud suhtumine tagab huvitava raamaturiiuli. Sama autori üks raamat võib olla pettumust avaldav ning järgmine suurepärane, või vastupidi.
Põneva nimekirja maailmakirjandusega tutvumiseks avastasin mina näiteks hiljuti siit! (80 raamatuga ümber maailma - inglisekeelne link) Olen sellest nimekirjast eelnevalt lugenud kolme raamatut, need leiate ka blogist, ning need on suurepärased. Asun sel suvel paralleelselt Nobeli laureaatidega ka seda ümber-maailmanimekirja lugema :-)
Kuidas teie häid raamatuid leiate, milliseid allikaid usaldate ning mida soovitate?
Jään huviga teie mõtteid ootama!
Jätkub igakuine mõtiskluste sari kirjanduse, kirjastamise, lugemise, arvustamise, blogimise ja igasugustel sellega seotud teemadel. Täna jagan teiega oma mõtteid teemal: kuidas leida head raamatut?
Kirjanduseteemalisi allikaid on Interneti tekkimise ajast tänase päevani ilmunud umbes sama palju kui on tähti taevas ning kiire Google otsing viib kiirelt sihile. Kuid kuidas tõepoolest pealkirjade paljususe tagant midagi head välja noppida?
Otsing jaguneb põhimõtteliselt kaheks etapiks: Huvipakkuvate raamatute 1) kogumine ning 2) sõelumine.
Kogumiseks tuleb esmalt sirvida kvantitatiivseid allikaid:
Ajalehed ning ajakirjad postitavad bestsellerite nimekirjasid olenevalt publikatsioonile perioodiliselt. Nende nimekirjad põhinevad populaarsusel ning enamasti on raamatul vaid lühike kirjeldus. Numbrite mäng, sisuliselt pealiskaudne. Aastavalikud on huvitavamad, kuna teatud kirjandusega tegelevad autorid on tõepoolest valinud huvitavamad raamatud möödunud aastast.
Kirjastuste kodulehtedelt on võimalik top-loeteludest temaatiliselt huvipakkuvat leida. Sisukirjeldused on loomulikult ülivõrretega täistopitud nagu filmitreileridki - iga raamat peab vähemalt tunduma võimalikult huvitav. Selliseid kirjeldusi halvematele raamatutele on post-lugemist väga lõbus külastada. ;-)
Auhinnakomiteede kodulehtedelt nagu näiteks Nobeli kirjanduspreemia, aga ka iga suurema kirjanduspreemia koduleht (Prix Goncourt, Pulitzer, Saksa raamatuahind) on võimalik lugeda valitud romaanide kirjeldusi ning nende erilisuse või kultuurilise või sotsiaalse või ajaloolise või antropoloogilise või filosoofilise tähtsuse kohta ning kuigi teatud hinnangud võivad olla tugevalt aegunud, on kiitus mingil hetkel ära teenitud ning põhjendatud.
Leksikonid, kirjanduslood- või õpikud ning entsüklopeediad annavad kõige lihtsama, asisema ülevaate möödunud aegade kirjandusest, ilustamata ning subjektiveerimata. Uuemat kirjandust neist aga ei leia.
Kui oled huvipakkuva raamatu leidnud ning soovid veenduda selle kvaliteedis, läheb elu veidi keerulisemaks, kuna raamatu kvaliteet on tihti väga subjektiivne. Kuid küsimine ei maksa erinevalt raamatust midagi, vaid veidi aega.
Foorumid ning raamatublogid on kõige isiklikumad ebaisiklikud kohad, kus raamatutest rääkida. Enamasti on tegu väga lühikeste pealiskaudsete meeldis-ei-meeldinud-tüüpi arvamusavaldustega, kuid tihtipeale kohtab ka süvitsi minevaid analüüse ning huvitavaid kirjeldusi autorite eluloost. Nagu näiteks minu blogis ;-)
YouTubeist on viimaste aastate jooksul saanud kõige populaarsem internetiplatvorm sisuka sisu jagamiseks - sellest tulenevalt on olemas ka arvukalt raamatuarvustajate kanaleid. Tihti on tegu väga huvitavate kirjeldustega ning kedagi raamatust rääkimas kuulata-vaadata on päris põnev.
Sõbrad, kes hea meelega loevad ning olenevalt teie sõpruse kestvusest või hingesuguluse intensiivsusest (faktorid ei pea teineteisega seostuma) teie maitsele raamatuid soovitada oskavad. Olen sõprade-sõbrannade soovitusel lugenud paari väga hea ning paari väga kesist raamatut, ning erinevaid arvamusi on tagantjärgi sama põnev võrrelda kui võrdset vaimustust jagada. Huvipakkuvat raamatut on ehk ka juba keegi lugenud ning oskab selle kohta midagi asjalikku öelda? Raamatusõbrad, ühinege! ;-)
Olenemata eeltöö mahust võib muidugi mõnikord juhtuda, et lugemiselamus ei vasta ootustele, või et sinu teele satub hoopis muid teid pidi väga hea raamat. Mina ostsin näiteks paar nädalat tagasi oma lugejate kommentaariumist soovitatud raamatud ja olen väga põnevil, sest varsti on nende aeg lugemisplaanis käes!
Kokkuvõtteks soovitan teil tutvuda nii vanema kui uuema, nii euroopa kui laiema maailma kirjandusega, jälgida meedias kajastatut, ning jälgida raamatublogisid. Lai silmaring ning avatud suhtumine tagab huvitava raamaturiiuli. Sama autori üks raamat võib olla pettumust avaldav ning järgmine suurepärane, või vastupidi.
Põneva nimekirja maailmakirjandusega tutvumiseks avastasin mina näiteks hiljuti siit! (80 raamatuga ümber maailma - inglisekeelne link) Olen sellest nimekirjast eelnevalt lugenud kolme raamatut, need leiate ka blogist, ning need on suurepärased. Asun sel suvel paralleelselt Nobeli laureaatidega ka seda ümber-maailmanimekirja lugema :-)
Kuidas teie häid raamatuid leiate, milliseid allikaid usaldate ning mida soovitate?
Jään huviga teie mõtteid ootama!
Eks heade raamatute leidmine on selline pooljuhuslik.
ReplyDeleteEsiteks need raamatud, mille kohta oled varem kuulnud, ning mis seejärel eesti keeles ilmuvad millaski.
Raamatukogus vaatan uuema kirjanduse väljapanekut, sealt valin eelkõige neid, millest suurt midagi ei tea. ja ehk näkkab midagi. (Nii sattusin näiteks Hilsenrathi "Nats ja juuksurile" - peakski üle lugema, kas nüüd ka vaimustaks.)
Meediast ja blogidest leiab ka aeg-ajalt midagi, millega edasi tutvuda.
Et viimasel ajal huvitun ingliskeelsest ulme lühiproosast, siis pean silma paaril netipoel, vajadusel siis kasutan uue nimetuse korral andmebaase või goodreadsi, et mingitki aimu saada.
Kuigi jah, paratamatult on oma silm kuningas, ning see, mis meeldib ühele-teisele-kolmandale, ei pruugi suuremat kaasaelamist tekitada; või samas asjad, mis sind erutavad, ei tekita teistes mingeid emotsioone.
Ma järgin palju teiste lugemissoovitusi, edetabeleid ning ka oma nina - mõni raamat tundub kohe õige.
ReplyDeleteGoodreadsi keskmine hinne annab ka päris hästi aimu, kui see juba 4 lähedale küünib või üle selle, siis pakub põnevust küll. Kõige paremad üllatajad on minu meelest aga hoopis raamatud, millest enne lugemist suurt ei tea.
ReplyDelete