Wednesday, March 1, 2017

Nobeli kirjanduspreemia 1944. Johannes V. Jensen: "Himmerlandi lood" (Himmerlandshistorier, 1898–1910)

Taani tuntumate ning mõjukamate kirjanike esiritta kuuluv Johannes Vilhelm Jensen (1873-1950) on üllitanud hulgaliselt lühijutte, romaane esseesid, luuletusi, artikleid ning novelle.

Algselt soovis Jensen minna loomaarstist isa jälgedes: noormees alustas meditsiiniõpinguid Kopenhaageni ülikoolis ning finantseeris oma õpinguid ajakirjanukitööga. Kolm aastat hiljem otsustas ta aga elukutset vahetada ning läks täiskohaga kirjutamisele üle, olles juba selleks ajaks kirjutanud kaksteist romaani.


Ilmselgelt oli tegu õige otsusega: Jensenit peetakse üheks 20. sajandi mõjukamatest taani kirjanikest ning autor pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 1944. Nobel anti Jensenile eelkõige kuueosalise romaani "Pikk teekond" (Den lange rejse, 1908-22) eest, mis käsitleb erinevaid evolutsiooniteooriaid ning inimkonna ajalugu ja aega Kolumbuseni ehk siis eelajaloost umbes 15. sajandini.

Samuti tuntud on 1901. aastal ilmunud ajalooline romaan "Kuninga langus" (Kongens Fald), mis tituleeriti kahe juhtiva päevalehe poolt - teineteisest täiesti sõltumatult - 1999. aastal Taani kõigi aegade parimaks novelliks. "Kuninga langus" toimub hiliskeskaegses Taanis ja Rootsis 1497-1536, üheks keskseks sündmuseks Stockholmi veresaun 8. ja 9. novembril 1520.


Kuna olen üldiselt Skandinaavia kirjanike lugemisel skeptiline - erandiks vaid Knausgard (link ja link) -, võtsin aga ette mitte kolmeosalise ajaloolise telliskivi (mis on võib-olla tõesti erakordne romaan, kahjuks ei oska ma seda öelda, kas keegi teab?), vaid lühijuttude kogumiku "Himmerlandi lood", mis koosneb jutustustest Jenseni lapsepõlve ning nooruspõlve kandist Himmerlandi poolsaarel,  Põhja-Jüütimaal.

Minu kogumik koosneb kaheksateistkümnest jutustusest, kuid Himmerlandi lugusid on kokku umbes neljakümne kanti ning nendega on ilmunud kolm kogumikku: Himmerlandsfolk (1898), Nye Himmerlandshistorier (1904) ning Himmerlandshistorier. Tredje Samling (1910).

Kirjeldan niisiis paari jutustust oma kogumikust lähemalt ning võtan lõpetuseks muljetega autorist kokku.
Pealkirjad on vabas tõlkes taani keelest ning samaaegsest võrdlusest saksakeelse tõlkega.

"Sügisöö" (Oktobernat, 1898) - kurblik meeleolupilt kolmest palgasõdurist, kellest ühele saatus ebasoodsaks osutub, ning ühest noorest haiglasest neiust, kes põgusalt nendega kohtub. Lühike, asine ning nukker fragment õnnetust elust ning õnnetust lõpust.

"Kolmkümmend kolm aastat" (Tre og tredive Aar, 1898) - lugu Kirsteni elu kolmekümne kolmest aastat selle optimistliku algusega ühel külatantsul, tema abielust ning raskustest, mis koos ületatakse ja väikesest edumaast elu ees saab üha raskem ja raskem heitlus, kuni vana naine lõpuks täielikult üksi jääb ning alla annab. Järgnevad kakskümmend aastat - lõputu õudus.

"Wombwell" (1904) - lugu inglise rändtsirkusest, mis läbi Taani rändab ning selle etendusest Keldby külas. Jutustuse keskmes on aga kohalikud, nende reaktsioon võõrastele loomadele ning inimestele ja nende mõtted üksteise kohta, valgustatuna võõrast elemendist. Lihtne, lühike ning meelelahutuslik taluelu fragment.

"Neitsi" (Jomfruen, 1904) - on traagiline jutustus kahest kaunist lapsest, kes imikueast peale teineteisele määratult ning teineteist valinud idülliliselt sirguvad kuid äkitselt teineteisest lahku löövad. Nende väga erinevad elud ning saatuslik taaskohtumine on jutustuse sisuks. Veider ning nukker armastuslugu - kuid eks elu ongi selline.

Kuna kõik jutustused toimuvad samas narratoloogilises maailmas, avaldab "Wombwell" näiteks "Kolme kümne kolme aasta" jutustuses sündinud noore poisi saatuse meheeas - kompositsiooni aspektist hästi paigutatud seigad, mis muudavad jutustuse järjest ning täieliku lugemise atraktiivsemaks.


Kokkuvõtteks hindan Jenseni lühijutte tunduvalt kõrgemini kui viimasel ajal loetud saatusekaaslasi, kes samuti talupoegade eluga tegelevad ning eelnevatel aastatel Nobeli kirjanduspreemia pälvisid. Lugesin tunduvalt väiksema huviga Władysław Reymonti "Talupoegi" (link), Ivan Bunini jutustusi (link) või isegi Hamsuni "Maa õnnistust" (link) - tema inimesed on küll üpris selgete saatustega ning suurejooneliste nurgeliste narratiivide jaoks aega ei jää, kuid välis- ja siseperspektiivi segu ja elulised seigad on valitud väga hästi ning tüüpiliste inimeste huvitavad kohtumised ning traagilised saatused on seekord väga huvitavad.

Samuti on ka lühidalt kirjeldatud figuurid siiski mitmedimensioonilised ning väheste lehekülgede jooksul põgusalt kirjeldatud elamused ridade vahel ilmnevaga kombineerides värvilised ja kaasahaaravad.


Omas nišis on "Himmerlandi lood" seega täiesti asjalik ajaviitelugemine.

No comments:

Post a Comment