Blogi uus aadress

Wednesday, March 27, 2019

Nobeli kirjanduspreemia 2005: Harold Pinter

Briti näitekirjanik, stsenarist, režissöör ning näitleja Harold Pinter (1930-2008) oli üks mõjukamaid 20. sajandi inglise dramaturge, teda on võrreldud Beckettiga. Pinter pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 2005. 

Tema näidendit "Sünnipäevapidu" on lavastatud aastal 2009 Viljandi Kultuuriakadeemia näitetudengite diplomilavastusena ning see on ilmunud ka eestikeelses tõlkes. Samuti lavastati tema teine kuulsaim näidend "Majahoidja" Rakvere teatris aasta hiljem.


"Majahoidja" esietendus aastal 1960 ning oli Pinteri esimene edukas näidend. Tegu on looga korruptsioonist, vaesusest, lojaalsusest vendade vahel ning võimalikust usaldusest võõrastega voodi jagamisel. Näidend on jagatud kolme vaatusesse ning koosneb põhiliselt napis vormis dialoogidest - vaid harvad on pikemad monoloogid.

Kuigi Pinterit on taseme ja kuulsuse ja mõju poolest võrreldud Beckettiga, on tema tekstid tunduvalt kergemini loetavad. Näidend on ka vormilt lugemiseks üpris mõnus, 75-leheküljeline vihik lendab käes kiiresti ja tegelased on kõik kolm üpris huvitavad.


Kuna tegu on näidendiga, ei ole situatsioonidel erilist tausta või kirjeldust, kontekst lähtub hetkeolukorrast ning sellele eelnenud konfliktidest, ja palju on mõtteliselt täidetavat tühja ruumi nii edasiseks arenguks kui figuuride tõeliste motiivide avastamiseks, sest Pinteri näidend toob lugejani/vaatajani vaid ühe napi - kuid põneva - hetke nende eludest.

Antud kontekstis on Pinter tõesti väga hästi nii loetav kui vaadatav, sest tema stiil - pinterlik stiil - on napp ning vaikimisi ähvardav (pinteresque on ametlikult inglise sõnastikku lisatud omadussõna, mida Pinter ise aga heaks ei kiitnud). Tekkinud suhted tegelaste vahel ning kommenteerivatest repliikidest tuletatavad arvamused vendade korteri, vendade naabrite, üldise olukorra üle väljaspool korterit ning figuuride endi vahel tekitavad väga pingelise ja ähvardava õhkkonna. Igaüks neist võiks teised põhimõtteliselt igal hetkel maha lüüa, sest sõprust või vendlust kodutu Davise ja talle öömaja pakkuvate vendade vahel ei ole. Ka Davise elulookirjeldused ja empaatiapalved ei muuda seda olukorda.

Milles tekkinud konflikt täpsemalt seisneb, jätan siinkohal saladuseks, sest näidendit lugedes ilmneb see väga kiiresti. Mõtisklusmaterjali on aga mitmel rindel, nii inimsuhete, usalduse ning naiivsuse, ühiskonnakriitika kui vägivalla, rassismi ja võimuhimu teemadel. Lühidas vormis leiab palju sisu, mis on samuti üks hea näidendi omadusi.


Lugesin "Majahoidjat" huviga ning soovitan teilegi tema näidenditega tutvuda, kui näitekirjandus teile huvi pakub. Tegu on põnevalt ja omanäoliselt kirjutava maailmaklassi autoriga.

No comments:

Post a Comment