Friday, June 30, 2017

Arvamusreede, 6/17: Kui tihti peab raamatuid lugema?


Tänane mõttekõlks kuulub lugemise kui hobi ning harjumuse valdkonda.

Teada-tuntud-tõestatud fakt on, et lugemine stimuleerib ajutegevust, maandab stressi ning arendab loogikat ja emotsionaalset intellekti. Regulaarne raamatu kättevõtmine rikastab sõnavara, edendab kognitiivseid võimeid ning hoiab mõistust ka vanaduspõlves värskena.

Kui tihti tuleks teadlaste arvates lugemise eeliste täieliku ärakasutamise nimel lugemisega tegeleda?

Artiklid räägivad pelgalt regulaarsest harjumusest, ühes on juttu minimaalselt kuuest minutist päevas, teine mainib, et tund aega päevas oleks sobilik harjumusmiinimum. Kuid argipäev, pere- ja tööelu ning muud faktorid jätavad lugemisele lubatud aja vahel kriminaalselt napiks.


Kui tihti peaks siis ikkagi lugema? 
Vastus on väga subjektiivne. Minu arvamuse kohaselt tuleks veidi lugeda iga päev, kuid olen väga tihedalt kirjandusega seotud inimene. Minu jaoks oleks minimaalselt piisav pühendada kaks poolpäeva nädalas ilu- või teaduskirjandusele - kuid lubada enesele iga kord vähemalt kaks tundi puhast narratiivi sukeldumist.

Kuna mulle meeldib kategoriseerida, samal ajal sildistamata, üritan siinkohal oma tähelepanekute põhjal huumoriprisma läbi kirjeldada põhilisi lugejatüüpe.

Jagaksin kirjanduse armastajad pelgalt aja kriteeriumi arvesse võttes kolme hinnanguteta ning eelarvamusteta moodustatud fiktiivsesse-spekulatiivsesse gruppi:



1) käekoti-tüüp: loeb igal v6imalusel

Sellel lugejatüübil on a-la-ti raamat kaasas, nagu nimigi ütleb enamasti siis käekotis. Meesoo puhul on märgata raamatut tagi sisetaskus või cargopükste küljetaskus. Tähtis on kasutada kõiki üle veerandtunni kestvaid oote- ning transiidihetki lugemiseks. Tuleb ju raamatute nimekirjas edasi jõuda! Iga minutit otstarbekalt kasutav ning üldiselt päevi minuti täpsusega plaaniv tüüp. Või hoopis täiesti pilla-palla mõttemaailmaga kuid hea meelega mitut asja korraga tegev tüüp. Müstiline. Intensiivne. Või hoopis laisk. Siin ei sünni inimese anatoomia analüüs - kõigest pealiskaudne lugeja anatoomia! ;-)


2) öökapi-tüüp: loeb vaid tõeliselt vabal hetkel, kuid egulaarselt
See lugejatüüp võtab igal õhtul või pärastlõunal või nädalalõppudel olenevalt möödunud päevale pool tundi kuni tunnikese aega lugemiseks enne magama minekut. Raamatul on selge lõõgastav eesmärk, sellele keskendutakse ideaalvariandis igal õhtul, kuid reaalvariandis umbes kolmel õhtul nädalas. Armastab kirjandust, kuid omab käputäit ajaliselt nõudvaid kohustusi, mis eelnevalt vaja täita.
Öökapi-tüübi alatüüp: pargipingil lugeja, kasutab tööinimese igapäevast lõunapausi söömisest üle jäänud aega raamatusse sukeldumiseks.



3) puhkuse-tüüp: loeb kolm korda aastas
See lugejatüüp ei haara igal vabal hetkel raamatu järele, vaid vajab tõeliselt vaikset ja eksklusiivset atmosfääri, et lugemisele pühenduda. Mõned selle tüübi esindajad käivad kohalikes antikvariaatides, et kohalikku kirjandust sirvida, mõned valmistavad puhkuse lugemisnimekirja nädalaid eelnevalt ette. 
Meetodist sõltumata on üks asi kindel: kui puhkus käes, ilm kaunis ja päev kohustustest vaba, võib ta tundide kaupa rannas lesida, romaan rätikule laotatud!



Selline on minu väga üldine lugejatüüpide jaotus. Tegu ei ole pingereaga, pelgalt tähelepanekuga erinevate inimeste lugemisharjumustest. Tüübid võivad ka vahelduda. 
Üldiselt jääb loo sihtmõtteks: kuniks kirjanduse vastu huvi tunda ja sellega aeg-ajalt tegelda, on see tervislik, põnev, teadmistepagasit täitev ning emotsionaalselt rikastav hobi.


Kui tihti teie arvates lugeda võiks? Või kas arvate, et regulaarsuse poole püüdmine teeb hobist juba kohustuse? Kui tihti ise loete ja kas vajate vahel ka raamatutest pausi?
Ootan huviga teie kommentaare ;- )


Lugemine on tervislik nii vaimule kui kehale (eesti k)
Benefits of Reading (ingl k)
6 Scientific Reasons Reading Is Amazing For Your Health (ingl k)


2 comments:

  1. Tere, Sandra. Kui ma Su postituse pealkirja feed'is nägin, siis esimene reaktsioon oli umbes selline, et mis PEAB? Mis tähendab, et PEAB???? Aga tegelikult olen ma hetkel peanupust varbaotsani selles temaatikas sees. Ja mitte enda pärast vaid oma laste tõttu. Minu peas keerlevad mõtted: 'kas lugema saab sundida?' 'Mis teha, kui pelgast eeskujust ei piisa?' 'Kuidas ikkagi lapsi raamatulugemist armastama panna?' Ma täitsa tahaks sellest kunagi natuke pikemalt kirjutada. Ootan-vaatan.
    Mis muidu lugemisse, regulaarsusesse, tekstitüüpidesse puutub, siis ma ise püüdlen midagi sellist:
    1. Iga päev lugeda! Isegi kiu ainult natuke enne uinumist. sageli on frustratsioon aja nappuse tõttu.
    2. Lugeda erinevates keeltes. Minul on välja kujunenud läbi aasta oma rütm, kooli ajal inglise keeles (olen inglise keele õpetaja) ja puhkuse ajal võimalikult palju eesti ja prantsuse keelset lugemisvara.
    3. Iga nädal lugeda paar pikemat, tihkemat artiklit / analüüsi, et tähelepanu, analüüsivõimet treenida :-)

    Aga muidu on nii, et raamat on alati kotis ;-)

    Mõnusat raamatulõhnalist suve!

    Mäemamma

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh kommenteerimast! Valisingi pealkirja pigem provokatsiooni eesmärgiga ;)
      Olen sõbrannadega sel teemal rääkinud ning ka need, keda vanemad just lugema pole innustanud, on raamatumaailma mingil hetkel ise avastanud. Erinevatele lastele meeldib ka erinev kirjandus, minu ema pakkus mulle õnneks juba varases eas igasuguseid raamatuid. Tänaseks erineb meie maitse aga kõvasti :)

      Päikest ja muhedaid lugemiselamusi!

      Delete