Hanya Yanagihara: "A Little Life" (2015)

Havai-Ameerika kirjaniku Hanya Yanagihara (sünd. 1974) sulest on ilmunud vaid kaks romaani, kuid mõlemad on nautinud suures koguses tähelepanu ja kiitust. Tema esiteos "Inimesed puude võras" (The People in The Trees, 2013) on tõlgitud ka eesti keelde, teine romaan veel mitte.

"A Little Life" võiks tõlkida erinevat moodi, näiteks "Tükike elu" või "Veidi elu" - mahukas romaan jutustab nelja mehe eludest lapsepõlvest vanaduspõlveni. Sama hästi võiks tõlge aga olla "Üks pisike elu" või midagi taolist, kuna üks protagonistidest on eelkõige romaani keskmes.

Jätan need variandid siia ja loodan, et romaani tõlge eesti keelde lahendab mingil hetkel selle küsimuse.


Yanagihara romaan algab episoodidega nelja noormehe tudengipõlvest, mis põimitakse kildudega iga noormehe lapsepõlvekodust ja sealsetest konfliktidest-probleemidest, et figuuridele oleks antud emotsionaalne motivatsioon ning tasakaal. Kunstnik Jean-Baptiste, Advokaat Jude, näitleja (romaani alguses veel kelner) Willem ning arhitekt Malcolm on ühest küljest kõik neli New Yorki olelusvõitlusesse paisatud mehed, kes otsivad edu tööalal, on vahepeal pigem taustamuusikat mängivates lühemates ja pikemates armusuhetes, kuid hoiavad üksteist pinnal eelkõige läbi oma sõpruse tugevuse.

Romaani keskmes on Jude, kelle minevik on alguses veidi hägune, kelle jalad oleks mingi õnnetuse - või sünnivea ? - läbi justkui tükkideks murtud ja kruvidega kokku lapitud ning kes seetõttu karkudel käib. Nelja sõbra dünaamikat kirjeldatakse eelkõige läbi Jude'i silmade, kelle perspektiiv muutub romaani käigus aina prominentsemaks.

Yanagihara viisi ühe "keskmise" mehe elulugu kirjeldada ning figuuride seksuaalsusega ümber käia on mitmeti kritiseeritud. Lugesin teatud artikleid, mis heidavad Yanagiharale ette oma temaatika ebarealistlikku käsitlust - pragmaatilisest seisukohast võiks üldiselt öelda, et kõigi nelja puhul edu saavutamine tundub statistiliselt veidi naiivne. Samas tabab kõigil neljal läbida ka omajagu takistusi, leina ja oma andes kahtlemise episoode.

Kui aga kõigi figuuride hüperrealistliku käsitluse jaoks kulub võrdselt lehekülgi, ei tõuse üks esile ja kõige traagilisem, emotsionaalselt kaasahaaravam, jubedam inimese elu lugu jääks kirjutamata.


Nimelt koorub romaani ekspositsioonist edasi minnes aina enam Jude'i hägune, sünge, müstiline, seejärel traagiline minevik. Romaani pikaldane kirjeldamine ja nende elulugude kõrvutamine annab lisakaalu asjaolule, et mees oma 30ndates, 40ndates ja isegi veel 50ndates eluaastates on nooruspõlves nii katki tehtud, et pole võimeline end avama ei sõpradele, armukesele, elukaaslasele, ega vanematele. Jude'i püüded oma sisemisest pimedusest pääseda, tema meetodid selle ületamiseks, tema arusaam lähedusest ning eelkõige tema veendumus oma väärtusetusest on detailselt-emotsionaalselt kirja pandud ning tema eneseületuse ja enesehävingu kõver läbib sadu romaani lehekülgi, muutudes aina intensiivsemaks, põnevamaks ja pelgalt südantlõhestavamaks.


Laskumata täpsematesse detailidesse, soovin jätta just selle sõna kõlama: Hanya Yanagihara "A Little Life" on puhtalt südantlõhestav romaan. Kaunis, intensiivne, emotsionaalne, inimlik, laastav, südamlik, sügav, ohtralt pisaraid vääriv lugemiselamus.

Soovitan väga, väga soojalt!