Margaret Atwood: "Teenijanna lugu" (The Handmaid's Tale, 1985)

Kanada kirjanik, kirjanduskriitik, esseist ning keskkonnaaktivist Margaret Atwood (sünd. 1939) on avaldanud ohtralt luulekogusid, kirjutanud lasteraamatuid ja telestsenaariume, kuid eelkõige siiski tuntud oma romaanide poolest. Atwoodi tuntumate teoste hulka kuuluvad romaanid "Kassisilm" (Cat's Eye, 1988), "Alias Grace" (1996), "Pime palgamõrvar" (The Blind Assassin, 2000) ja "Orüks ja Ruik" (Oryx and Crake, 2003).



Ülaltoodud nimekirja kuulub ka düstoopiline romaan "Teenijanna lugu" (The Handmaid's Tale, 1985). Romaan jutustab sünge loo ameerika ühiskonna tulevikust umbes aastal 2100: Jakobi poegade nimeline organisatsioon on loonud endise USA territooriumile radikaalse struktuuriga Gileadi vabariigi, kus esikohal on usk,  moraal ning funktsionaalsus. Naistelt on võetud kogu vara ning õigused - näiteks on neil täielikult keelatud lugemine ja teadmiste omandamine. Erinevate haiguste ja kiirituse tõttu on naiste seas levinud viljakus ning selle tagajärjel on viljakad naised sunnitud orjastaatusesse - nende ainsaks ülesandeks on Kindralite naistele laste sünnitamine.


Atwoodi romaani protagonist Offred, kelle silme läbi Gileadi düstoopiast jutustatakse, on üks neist punases rüüs ning valges looris perest peresse käivaid teenijannasid, kelle viljakus neile ülla ülesande lubab: olla üsamasin rikastele peredele aastaid viljatuse all kannatanud maailmas. Tema pilgu läbi vastandatakse mineviku liberaalne-demokraatlik ühiskond Gileadi kommunistlikule türanniale ning kirjeldatakse elu, kus naisel ideaalvariandis igasugune omand puudub - nii keha kui hing peavad jäägitult teenima Gileadi edu ning õitsengut.

Revolutsiooni käigus lastakse kõik naised lihtsalt töölt lahti; nende vara kantakse üle kas abikaasa, isa või vanema venna kontole; kõik abieluvälised suhted keelustatakse, homoseksuaalsus keelustatakse. Süüdistatakse islami radikaale. Kuna kogu raha on ühe Keskpanga käsutuses, pole võimalik protsessi peatada.

Meenub Houellebecqi "Alistumine".


Atwoodi romaan on tohutult põnev - oleviku põhilooks on Offredi tutvumine uue perekonna ning uue Kindraliga ja alustuseks pikib autor kilde olevikust, minevikust ning Offredi mõttemaailmast niimoodi kokku, et oodatav protagonisti kohtumine oma saatusega venib pikalt. Siiski ei ole Offredi kohtumises Kindraliga antikliimaksi; romaani pinge aina kasvab kuni lõpuni välja, mil Offred kas valguse või pimeduse poole transporditakse. Romaan lausa lõppeks süvenenud lugejale liiga äkitselt, kuid järgneb pinget veidi maandav epiloog.

Offredi sisemine ning väline vangistus ja pidev igatsus, meeleheide, oma mehe ning tütre järele, tema emotsionaalne sisemaailm - kuid vaikne suhtumine välismaailma vastu - kõrvutatakse mitme naistüübiga: Teenijannade maailmast alati arvamust omav ja avaldav Moira ning hullumeelsuse piirile viidud maruliselt oma patte kahetsev Janine. Teiste figuuride sisemaailmasid küll ei avata, kuid antakse näiteks Kindrali osalusest dialoogides teada, et tema arvates üritavad Gileadi juhid korda saata midagi head, et inimkonna olukorda parandada - lihtsalt peavad selle nimel mõned kannatama.

Mitmed Gileadi positiivsed aspektid on ka välja toodud: iga naine on nüüd "kaitstud" oma "pere" poolt ning meestepoolne tänaval lähenemine ja ahistamine on muutunud võimatuks, kuna iga (mees-)indiviidi võimalused ühiskonnas kõrgemale pulgale tõusta tulenevad igapäevasest ainult riigi teenimisele, oma funktsiooni täielikule edule suunatud, loomalikkusest eemaldunud filosoofiast.

Kuid viljatu naine on kõrge sotsiaalse positsioonita - saadud abielu või sünni teel - väärtusetu.

Puudub vaid Orwelli mõttepolitsei, kuid ka siin liiguvad pidevalt ringi Silmad, kes kõiki teenijate funktsioonis naisi jälgivad.


"Teenijanna lugu" on kohutav, õõvastav kuid ääretult põnev ja hingestatud romaan, mis jättis mu alguses üpris sõnatuks. Teatud düstoopilised elemendid on muidugi tüüpilised, kuid need on vajalikud iga ebanormaalse türannia funktsioneerimiseks.

Kuid Atwoodi romaan pole isegi selles jubedas maailmas emotsionaalsel tasandil mustvalge: Offredi kui keskse kannatava figuuri moraalne ambivalentsus ilmneb romaani käigus nii minevikus kui olevikus ja tema idealiseeritud armastussuhte motiivid on kohati ebasümptaased. Kuid võimatu on talle mitte kaasa tunda, raevuda Gileadi türaania vastu ning loota naiste vabanemisele.

Samuti tasuks mainida Atwoodi maailma ainulaadset kirjeldust ja asjaolu, et hoolimata sisuliste elementide tugevast rõhust on "Teenijanna lugu" väga visuaalne - Gileadi värvid näiteks on kontrastina tema õudsele tegelikkusele pigem rõõmsad kui sünged. Siin on Atwood teistest düstoopiatest vähemalt minu silmis veel sammukese võrra edasi läinud ja lisanud teatud elemendid, mis muljet veelgi süvendavad.


Võimas! Soovitan väga soojalt!


"Teenijanna lugu" on mitmes vormis lavastatud - tuntuim on samanimeline film aastast 1990 (osades Natasha Richardson, Faye Dunaway, Robert Duvall, Aidan Quinn ning Elizabeth McGovern). Samuti ilmus äsja kümneosaline minisari, peaosades Elisabeth Moss, Yvonne Strahovski, Joseph Fiennes ning Samira Wiley.