USA kirjanik, luuletaja ning aktivist Alice Walker (sünd. 1944) on eelkõige tuntud oma romaani "Lilla värv" (The Color Purple, 1982) poolest, mille eest pälvis 1983. aastal Pulitzeri kirjanduspreemia.
Romaan läheb ajaliselt vahemikku 1900-1930 ning käsitleb mustanahaliste naiste ebainimlikke elutingimusi Lõunaosariikides Georgia lähistel maises miljöös.
Protagonistideks on õed Nettie ja Celia, kellest üks kogeb pidevat allasurumist, kehalist, vaimset ning seksuaalset vägivalda nii oma isa kui pealesunnitud abikaasa poolt. Nettiel õnnestub Celia abiga küll kodustest tingimustest pääseda, hoolivas peres oma haridusteed jätkata ning misjonärina Aafrikasse reisida, kuid sealgi on elutingimused kohati väga kriitilised.
Walkeri romaan tõi talle esimese naisautorina Pulitzeri kirjanduspreemia aastal 1983, ning ohtralt kiitust nii kriitikute kui lugejate poolt, oli aga ka vastuolulisi reaktsioone, kuna vägivaldsed kirjeldused olla liialt detailsed, ning kuna romaan sisaldab homoseksuaalset romanssi. Romaani on üritatud keelata ning tsenseerida, kuid "Lilla värv" on säilitanud oma populaarsuse lugejate hulgas ning selle aineil ilmus film aastal 1985, peaosades Whoopi Goldberg ja Daniel Glover. Režissööriks ei keegi muu kui Steven Spielberg.
"Lilla värv" algab stseeniga noore tüdruku vägistamisest ning tema emotsionaalse ja kehalise valu tugeva väljendusega. Tõene võib seega olla väide, et see pole igale publikule mõeldud ning tuleks ehk välja arvata koolikirjanduse kohustuslikust nimekirjast. Kuid tegu on tõelistest lugudest võetud inspiratsiooniga ning sündmustega, mis praktiliselt kogu kolmanda maailma territooriumil aset tänapäevani, ning juba sellepärast on Walkeri romaan tähtis ja tähelepanuväärne.
Edasi vaadates ilmneb romaani stiil, mis on väga ehe ja jäljendab oma epistolaarstiiliga lähedalt tolleaegset kõnepruuki. Ka psühholoogiliselt on Walkeril õnnestunub lihtsate vormingutega kirja panna sügavakoelised mõtted ja tunded, mida tema tegelased väljendavad. Celia pole ehk lugenud ühtegi romaani ega õppinud ei ajalugu ega matemaatikat, kuid tema emotsionaalne intelligents on täiesti adekvaatne ning täisväärtuslik.
Loole annab vürtsi Shug Avery sensuaalne ning iseseisev figuur, kes küll meestest ning seksist huvitatud, kuid samaaegselt ema, õe ja armukese rollis Celia jaoks. Ilmselt kõige huvitavam dünaamika ilmneb nende kahe naise vahel, sest Shug lubab Celial olla tema ise, hoolitseb naise eest ning avab talle uksed iseseisvasse ellu, ja Celia emantsipatsioon peale eluaegseid kannatusi õnnestub.
Romaani positiivsed arengud tunduvad ülejäänud looga võrreldes vägagi utoopilised, kuid loomulikult on Celia sügavat empaatiat tekitav figuur, kellele ei soovikski muud kui õnnelikke elupäevi ning meeste poolt tekitatud kannatustest pääsemist.
"Lilla värv" on ehe, tundeline, emotsionaalselt intelligentne ja üllatavalt aus ning modernne portree sellest, kuidas ülimast viletsusest võib sirguda puhas armastus ning hoolimine. Samuti on Walkeri käsitlus naise seksuaalsusest vägagi omamoeline ja mõtisklemapanev.
Kel ülalminitust huvi tärkas, soovitan Walkeri romaani väga soojalt, sest mulle avaldas ta sügavalt muljet.
Protagonistideks on õed Nettie ja Celia, kellest üks kogeb pidevat allasurumist, kehalist, vaimset ning seksuaalset vägivalda nii oma isa kui pealesunnitud abikaasa poolt. Nettiel õnnestub Celia abiga küll kodustest tingimustest pääseda, hoolivas peres oma haridusteed jätkata ning misjonärina Aafrikasse reisida, kuid sealgi on elutingimused kohati väga kriitilised.
Walkeri romaan tõi talle esimese naisautorina Pulitzeri kirjanduspreemia aastal 1983, ning ohtralt kiitust nii kriitikute kui lugejate poolt, oli aga ka vastuolulisi reaktsioone, kuna vägivaldsed kirjeldused olla liialt detailsed, ning kuna romaan sisaldab homoseksuaalset romanssi. Romaani on üritatud keelata ning tsenseerida, kuid "Lilla värv" on säilitanud oma populaarsuse lugejate hulgas ning selle aineil ilmus film aastal 1985, peaosades Whoopi Goldberg ja Daniel Glover. Režissööriks ei keegi muu kui Steven Spielberg.
"Lilla värv" algab stseeniga noore tüdruku vägistamisest ning tema emotsionaalse ja kehalise valu tugeva väljendusega. Tõene võib seega olla väide, et see pole igale publikule mõeldud ning tuleks ehk välja arvata koolikirjanduse kohustuslikust nimekirjast. Kuid tegu on tõelistest lugudest võetud inspiratsiooniga ning sündmustega, mis praktiliselt kogu kolmanda maailma territooriumil aset tänapäevani, ning juba sellepärast on Walkeri romaan tähtis ja tähelepanuväärne.
Edasi vaadates ilmneb romaani stiil, mis on väga ehe ja jäljendab oma epistolaarstiiliga lähedalt tolleaegset kõnepruuki. Ka psühholoogiliselt on Walkeril õnnestunub lihtsate vormingutega kirja panna sügavakoelised mõtted ja tunded, mida tema tegelased väljendavad. Celia pole ehk lugenud ühtegi romaani ega õppinud ei ajalugu ega matemaatikat, kuid tema emotsionaalne intelligents on täiesti adekvaatne ning täisväärtuslik.
Loole annab vürtsi Shug Avery sensuaalne ning iseseisev figuur, kes küll meestest ning seksist huvitatud, kuid samaaegselt ema, õe ja armukese rollis Celia jaoks. Ilmselt kõige huvitavam dünaamika ilmneb nende kahe naise vahel, sest Shug lubab Celial olla tema ise, hoolitseb naise eest ning avab talle uksed iseseisvasse ellu, ja Celia emantsipatsioon peale eluaegseid kannatusi õnnestub.
Romaani positiivsed arengud tunduvad ülejäänud looga võrreldes vägagi utoopilised, kuid loomulikult on Celia sügavat empaatiat tekitav figuur, kellele ei soovikski muud kui õnnelikke elupäevi ning meeste poolt tekitatud kannatustest pääsemist.
"Lilla värv" on ehe, tundeline, emotsionaalselt intelligentne ja üllatavalt aus ning modernne portree sellest, kuidas ülimast viletsusest võib sirguda puhas armastus ning hoolimine. Samuti on Walkeri käsitlus naise seksuaalsusest vägagi omamoeline ja mõtisklemapanev.
Kel ülalminitust huvi tärkas, soovitan Walkeri romaani väga soojalt, sest mulle avaldas ta sügavalt muljet.
No comments:
Post a Comment