Sada raamatut: uus aadress

Kallid raamatusõbrad, uusima blogikande ning iganädalased lugemismuljed 

leiate nüüdsest minu üldblogist järgneval aadressil:

https://sandrafalke.com/

Jätkame nädalarütmis, saksa ning inglise keeles.

Kohtume seal, ning kõike kaunist!

Sandra

Mehis Tulk: Kuningas. Maa ja Taeva mõrsja. Teine raamat

Eesti kirjanik ning ajakirjanik, Saaremaalt pärit Mehis Tulk (sünd. 1967) avaldas 2017. aastal Varraku kirjastuses oma esimese ning mahuka romaani "Foogt. Maa ja taeva mõrsja". Tegu on ajaloolise romaaniga 14. sajandist, ning tegevus toimub Pöides, Saaremaal.

"Foogti" kulminatsiooniks on ajalooline Jüriöö ülestõus, ning "Kuningas" (2018) jätkab võidukate saarlaste tormiliste elude jälgimist. Tegevus toimub sedakorda umbes aasta vältel, 1343. aasta aprillist 1344. aasta märtsini nii Saaremaal kui Eestimaal kui Taanis.

Kuna kaks romaani kuuluvad kokku nii sisult kui vormilt, polegi nagu võimalik neid eraldi analüüsida, vaid pigem on "Kuningas" "Foogtist" lähtuv uuem ning teoorias huvitavam, edasiviiv, komplekssem ning kulminatsioonile juhatav teos. Aga kas on ka niimoodi?

Amélie Nothomb: "Nälja biograafia"

Belgia kirjanik Amélie Nothomb (sünd. 1966) on üllitanud hulgaliselt lühiromaane. Tema esimene romaan ilmus aastal 1992 ning avaldatud teoste arv küünib nüüdseks üle kahekümne.

Kuna autor veetis diplomaadi tütrena mitu aastat erinevates aasia piirkondades, läbivad tema loomingut idamaised müüdid ning elemendid ning teatud jaapani kirjandusele omane nostalgia. Samaaegselt on Nothombi looming kohati väga lakooniline ja kuiv.

Kate Chopin: "Virgumine"

USA autor Kate Chopin (1850-1904) kirjutas peamiselt lühijutte ning on avaldanud ka kaks romaani. Tema loomingu tegevus toimub enamasti Louisianas, kus autor suure osa oma elust ka veetis. Chopin oli progressiivne autor ning tema looming sai sellest lähtuvalt ka üpris ohtra kriitika osaliseks. Sellest lähtuvalt ei saavutanud autor oma eluajal ka erilist edu.

"Virgumine" (The Awakening, 1899) on Chopini teine romaan. 19. sajandi lõpus olid ideed nagu naisprotagonisti emotsionaalne ning seksuaalne areng eneseteadlikuks, sõltumatuks indiviidiks ja isiklike sihtide poole püüdlemine ning abikaasa tiiva alt lahkumine ennekuulmatud. Moraalset halvakspanu põhjustasid eelkõige truudusemurdmine ning seksuaalne avameelsus, kuid üldiselt kritiseeriti oma mõtteid vabalt avaldavat ning ühiskondlikest normidest mitte hoolivat naisprotagonisti loomulikult peaaegu et veel hullemini.

Alice Walker: "Lilla värv"

USA kirjanik, luuletaja ning aktivist Alice Walker (sünd. 1944) on eelkõige tuntud oma romaani "Lilla värv" (The Color Purple, 1982) poolest, mille eest pälvis 1983. aastal Pulitzeri kirjanduspreemia.

Romaan läheb ajaliselt vahemikku 1900-1930 ning käsitleb mustanahaliste naiste ebainimlikke elutingimusi Lõunaosariikides Georgia lähistel maises miljöös.

Protagonistideks on õed Nettie ja Celia, kellest üks kogeb pidevat allasurumist, kehalist, vaimset ning seksuaalset vägivalda nii oma isa kui pealesunnitud abikaasa poolt. Nettiel õnnestub Celia abiga küll kodustest tingimustest pääseda, hoolivas peres oma haridusteed jätkata ning misjonärina Aafrikasse reisida, kuid sealgi on elutingimused kohati väga kriitilised.

Walkeri romaan tõi talle esimese naisautorina Pulitzeri kirjanduspreemia aastal 1983, ning ohtralt kiitust nii kriitikute kui lugejate poolt, oli aga ka vastuolulisi reaktsioone, kuna vägivaldsed kirjeldused olla liialt detailsed, ning kuna romaan sisaldab homoseksuaalset romanssi. Romaani on üritatud keelata ning tsenseerida, kuid "Lilla värv" on säilitanud oma populaarsuse lugejate hulgas ning selle aineil ilmus film aastal 1985, peaosades Whoopi Goldberg ja Daniel Glover. Režissööriks ei keegi muu kui Steven Spielberg.

Nobeli kirjanduspreemia 2014. Patrick Modiano

Prantsuse kirjanik Patrick Modiano (sünd. 1945) pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 2014, kuid on prantsuse kirjandusmaastikul olnud tuntud ning mainekas autor juba 1970ndatel aastatel. 

Modiano hulgalistest lühiromaanidest ning paarist näidendist on siiani inglise keelde tõlgitud üpris vähesed, ning eesti keelde on tõlgitud romaanid "Hämarate poodide tänav" (Rue des boutiques obscures, 1978), "Unustuse kaugeimast otsast" (Du plus loin de l'oubli, 1995) ning "Silmapiir" (L'Horizon, 2010).

Lugesin kahte Modiano lühiromaanidest: debüütromaani „Täheväljak” (La Place de l'Étoile, 1968) ning uuemast loomingust lühiromaani "Kaotatud nooruse kohvikus" (Dans le café de la jeunesse perdue, 2007) - esmapilgul täielikult erinevad romaanid, kuid teatud mõttes ka sarnased lood. Vaatame lähemalt.