Häbitu grotesk ja ajalooline süü: Günter Grass: "Vähikäigul". Nobeli kirjanduspreemia 1999.

Saksa kirjanik, näitekirjanik, skulptor ning ajakirjanik Günter Grass (1927-2015) on tuntud grotesksete stseenide poolest oma romaanides, dialektis kirjutatud dialoogide, Danzigi linna kirjelduste ning ilustamata Teise maailmasõja ümber ringlevate aastakümnete memuaaristiilis kirjelduste poolest. Tema tuntuim romaan on "Plekktrumm" (Die Blechtrommel, 1959), mis on samaaegselt Grassi suurima romaanikompleksi, Danzigi triloogia, esimene osa.

Plekktrummist on eelnevalt juttu olnud siin (link) - täna räägime aga ühest Grassi uuema loomingu osast - romaanist "Vähikäigul" (Im Krebsgang, 2002).

Thomas Bernhard: "Kustutamine" (Die Auslöschung, 1986)

Austria kirjanik, näitekirjanik ning luuletaja Thomas Bernhard (1931-1989) on üks tähtsamaid saksakeelse ruumi kirjanikke 20. sajandi teisest poolest ning ilmselt üks euroopa kirjanduse esimisantroope sellest ajast. 

Bernhardi looming sisaldab enamasti hävitavat kriitikat nii Austria ajaloo kui päevapoliitika suhtes, ründab suuremaid patte nagu katoliiklust ning natsionaalsotsialismi ("Die Auslöschung"), kuid ka argiseid kaebeid nagu vihkamine kesmise suurusega linnade suhtes ("Städtebeschimpfungen"). Eesti keeles on ilmunud romaanid "Külm" (Frost, 1963) ning "Vanad meistrid" (Alte Meister. Komödie, 1985).

Bernhardi viimast romaani "Die Auslöschung" (1986) võiks tõlkida kui "Hävitamine", "Kustutamine" või "Väljasuremine". Romaan on sisult 48-aastase Franz-Josef Murau antiautobiograafia ning hävitab sõna otseses mõttes Murau mineviku, seda Murau enese sõnul kõige vastikumas valguses näidates.

Bernhardi kirjastiil on tundeline, ennast kordav, kunstiline, ahastav, kohati lausa maaniline - episoodid Murau lapsepõlvest vahelduvad kriitiliste lõikudega Austria poliitilise olukorra kohta. Bernhard on praktiliselt igas teoses kritiseerinud Austria kodanikke, nimetanud neid "diletantide ja salakaubitsejate rahvaks ilma iseloomu, intelligentsi ja fantaasiata" ning "südametunnistuseta väikekodanlaseks" (tõlked Liina Lukase artiklist, Sirbist siit - link) jne jne.