Hiina kirjanik, näitekirjanik, kunstnik ning tõlk Gao Xingjian (sünd. 1940) on tuntud nii oma biograafiliste romaanide, absurdi kilda kuuluvate näidendite kui siluette käsitleva kunsti poolest. Xingjian veetis enamiku oma eluajast Hiinas, kuid emigreerus 1970ndatel Euroopasse, ning üks tema hilisematest näidenditest põhjustas kõigi tema näidendite Hiinas mängimise keelu. Xingjian pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 2000.
Lugesin mõne kuu eest Xingjiani romaani "Ühe mehe Piibel" (blogi link), mis oli piisavalt huvitav et tema teine tuntum romaan "Hinge mägi" samuti kätte võtta, ning nüüd siis sellest juttu tuleb.
"Hinge mägi" on jutustus ühe mehe rännakust läbi Hiina mägisesse maastikusse peidetud väikeste külade ja linnade, Lingshani mäe otsingul ekseldes metsades, mahajäetud teedel ning pühakodades.
Loo protagonist on kas "mina" või "sina", ning selle peategelase rännak on jagatud kolme laadi lugudesse: lühikesed episoodid minevikust, romantilise suhte areng ühes külas kohatud noore naisega, kes üritab hüljata oma luhtunud abielu, ning meditatiivsed looduskirjeldused.
Kõige paeluvamad on eksistentsialistlike mõttekäikudega põimitud looduskirjeldused, sest "Hinge mägi" pole ei haarav jutustus ega tegevuste, isiksuste ja sündmustega täidetud romaan, vaid pigem voolav-meditatiivne raamat, mida võib järk-järgult mõne muu teose kõrvalt lugeda. "Ühe mehe Piibel" on juba jutustus sellest, kuidas üks inimene end maailmast eemaldab ning oma üksilduse üle mõtiskleb, ning samal ajal erinevate naistega voodit soojendab. "Hinge mägi" läheb sealt veel sammu edasi ja kaotab jätkuva narratiivi täielikult.
Xingjiani näidendeid kirjeldatakse kui avantgardseid ja lääneliku kirjanduse hulka kuuluvat, kuid tema romaanid on selgelt idamaise filosoofia esindajad: mõlemad lähevad sügavale siseperspektiivi, maailmas toimuv pole kaugeltki nii tähtis kui peategelase mõtteline areng. Peategelase staatus või välimus või sotsiaalsed sidemed pole samuti tähtsad, kuigi antud juhul on tegu kirjanikuga, kelle teoste poliitilist mõju teatud määral ka mainitakse.
(mõlemad romaanid on kergelt autobiograafilised, niiet muidugi on protagonistiks kirjanik, kes äravahetamiseni sarnane autoriga.)
Kel seega huvi sujuvalt kirjutatud, filosoofiliselt huvitava, looduses jalutuskäike armastava ja pikaldaselt kirjeldava kuid narratoloogiliselt tühja romaani vastu, see leiab "Hinge mäest" suuremal hulgal naudingut ja mõnusa öökapiraamatu. Ka mina leidsin hulgaliselt põnevaid tsitaate ja mõtteteri melanhoolia, üksiolemise, looduses rahu leidmise ning suremise kohta.
Siiski on Xingjiani romaanid teatud tüüpi ning igale lugejale nad kindlasti pinget ei paku.
No comments:
Post a Comment