William Golding: "Kärbeste jumal" (1954)

Briti kirjanik, näitekirjanik ning luuletaja William Golding (1911-1993) pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 1983 ning sellega seoses käsitlesin hiljuti tema romaani "Torn" (link).

Golding on aga maailmakirjanduse rindel eelkõige tuntud hoopis oma romaani "Kärbeste jumal" (1954) poolest, mis käsitleb küpsemata sotsiaalkasvatusega noorte teoorias süütute poiste lennuõnnetuse tagajärjel üksikule saarele sattumist. Nii romaanivormis kui laval etelduna on "Kärbeste jumal" võimas teos, mis jätab mõtlevale lugejale sügava jälje.

Umbes 12-aastate koolipoiste hirmud, himud ning noist tulenev kontrollimata vägivald ja
irratsionaalsed pettekujutelmad laotatakse väga õõvastavas psühholoogilises portrees laiali. Tausta on teada vaid niivõrd, et tuumasõja eest evakueerimisel olnud poiste lennuk on teinud hädamaandumise teadmata asukohaga üksikule saarele ning lennuk ise maandumise käigus hävinud. Seega tuleb poistel isekesksis hakkama saada metsikus looduses tundmatu floora ja fauna keskel.

Goldingi romaan on väga selgelt sotsioloogiline portree inimese pragmaatilise ning hävitava külje võitlusest, ning mõni Jungi või Luhmanni jünger võiks selle psühholoogilise-sotsioloogilise eksperimendi erinevad elemendid antud kohal ka väga teaduslikult lahti seletada. Kuid tavalugejale jääb siiski hetke põnevus, noorte poiste lendleva fantaasia poolt tekitatud õõvastustunne ning puhas kohkumus sellest, kuidas teoorias süütu laps võib äärmuslikes tingimustes muutuda lausa verejanuliseks.

Teatud mõttes on Goldingi romaan ka äärmiselt realistlik - igas kooliklassis esinevad teadaolevad elemendid nagu pragmaatiline-mõistuslik Ralph, kes on selgete juhi iseloomujoontega ning pälvib enamiku poiste lojaalsuse ning imetluse. Ralphile vastandub aga hävituslikku ning kaootilist joont järgiv Jack, kelle verejanu, himu loodusega taas üheks saada ning jahtida, et tappa, tõmbavad Ralphi reguleeritud ühiskonnale peagi kriipsu peale.

Jack on küll tegelikkuses sama reguleeritud ühiskonnas kasvanud ning kuigi talle "kuulub" salk noori poisse, on tegu pelgalt laulukooriga. Poistetrupp funktsioneeritakse aga kiirelt ümber jahimeesteks ning Jacki verejanu kaldub neilegi üle.

Mõistuse poolest ilmselt kõigist poistest üle, kuid täielikult võimetu gruppi sulanduma on paksuke prillikandja Põssa, kellele kuulub küll ainus vahend päästva signaaltule alalhoidmiseks - kuid ei see ega Põssa püüded oma häält teistelegi kuuldavaks teha, ei aita tal Jahimeeste revolutsiooni käigus ellu jääda.

Enamik teist on "Kärbeste jumalat" ilmselt lugenud koolikirjanduse raames, ning samuti lugesin  minagi romaani tookord esimest korda. Et tegu pole just muinasjutulise maailmapildi või idealiseeritud tegelastega, on üpris kiiresti selge. Goldingi uskumatult pessimistlik-küüniline maailmapilt avaneb aga tõeliselt, olles lugenud mõnda muud tema romaanidest - näiteks "Torni" kontekstis saan nüüd kindlasti öelda, et Goldingi filosoofia põhiline ennustus on inimkonna hukkamisele määratus isekate kinnisideede realiseerimise ning üksteise seeläbi hävitamise tõttu.

"Kärbeste jumal" on verine ning tõeliselt jube romaan, mis käsitleb vaimset ning sotsioloogilist allakäiku lastest koosnevas ühiskonnas. Milleks oleks võimeline täiskasvanutest koosnev samaväärsetesse tingimustesse sattunud seltskond ning kas käitusmnormid oleksid kinnistunud ja lubaksid koos eksisteerida, või saabuks verevalamine veelgi varem?

Igati huvipakkuvad ning jubedad mõttekäigud Goldingi pessimitliku antropoloogia varast. Kellele sellised küsimused ning inimloome mõtteline ning reaalne tumedam pool ja vägivaldsed tungid rohkem huvi pakuvad, see peaks "Kärbeste jumala" kindlasti veelkord kätte võtma. Mind haaras ta teistkordsel lugemisel vähemalt samavõrd.

Samuti võiks antud kontekstis huvi pakkuda Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Camilo Jose Celá esikromaan "Pascual Duarte pere", mis tegeleb samuti vägivaldsete impulsside ning indiviidi sotsiaalse ja psühholoogilise hävinguga neile aina enam alla andes. 

Selliseid õõvastavaid naudinguid on nii filosoofilisest kui eetilisest küljest ääretult huvitav lahata!