Head uut aastat, Päikesejänku on tagasi!
Austria kirjanik Robert Musil (1880-1942) üllitas oma opus magnit "Omadusteta mees" (1930-1942) umbes kakskümmend aastat ja romaan jäi kirjaniku elu lõpuks siiski lõpetamata. Tegu on tuhandeleheküljelise vaatlusega Austria seltskonnast, poliitikast, intriigidest, emotsioonidest, aastal 1913.
Kuna tegu on nii põhjaliku-paksu raamatuga, on Musilit võimalik lugeda nii nagu mina lugesin, keskendudes teatud inimeste mõttekäikudele. Romaan on äärmiselt refleksiivne ja näitab lugejale erinevate tegelaste mõttekäike n.ö. first-person-perspektiivist. Mitte ainult omadusteta mehe Ulrichi ideed ja isekeskis avastatud elutõed tuuakse autentsel kujul lugejani - samamoodi tutvume mitmete meeste ja naistega tema ümbruses, põhjalikult, tundlikult, värviliselt, realistlikult.
Romaanil on ajalooline taust, koht ja aeg on selgelt üles märgitud, ja öeldakse, et Musili sõjaennustus olla suhtkoht makaaber tolle aja kohta. Isiklikult ütleksin, et tol ajal pole selle üle sugugi põhjust imestada.
"Omadusteta mees" on inimeste ja fragmentide kollektsioon, tegelasi on väga palju, justkui midagi suurt ei toimukski, ja põnevaid sündmusi venitatakse ja sõtkutakse - aga see polegi oluline, sest iga tegelane mõrvarist ja teenijast aadlisoo esindajateni on huvitavalt joonistatud, nii et tegu oleks justkui suure maaliga, kus iga nägu on nii erinev ja nii huvitav, et võib päevade kaupa aega sellesinase maali ees veeta.
Musili romaan on mõtlik, elulähedane, rahulikul tempol kuid süvitsi tatsuv väga paljude filosoofiliste ideekäikude ja mõningate ideede kogumik. Ja kuigi tuhande lehekülje läbimine pole just nädala töö, loeksin teda ilmselt uuesti.
Austria kirjanik Robert Musil (1880-1942) üllitas oma opus magnit "Omadusteta mees" (1930-1942) umbes kakskümmend aastat ja romaan jäi kirjaniku elu lõpuks siiski lõpetamata. Tegu on tuhandeleheküljelise vaatlusega Austria seltskonnast, poliitikast, intriigidest, emotsioonidest, aastal 1913.
Kuna tegu on nii põhjaliku-paksu raamatuga, on Musilit võimalik lugeda nii nagu mina lugesin, keskendudes teatud inimeste mõttekäikudele. Romaan on äärmiselt refleksiivne ja näitab lugejale erinevate tegelaste mõttekäike n.ö. first-person-perspektiivist. Mitte ainult omadusteta mehe Ulrichi ideed ja isekeskis avastatud elutõed tuuakse autentsel kujul lugejani - samamoodi tutvume mitmete meeste ja naistega tema ümbruses, põhjalikult, tundlikult, värviliselt, realistlikult.
Romaanil on ajalooline taust, koht ja aeg on selgelt üles märgitud, ja öeldakse, et Musili sõjaennustus olla suhtkoht makaaber tolle aja kohta. Isiklikult ütleksin, et tol ajal pole selle üle sugugi põhjust imestada.
"Omadusteta mees" on inimeste ja fragmentide kollektsioon, tegelasi on väga palju, justkui midagi suurt ei toimukski, ja põnevaid sündmusi venitatakse ja sõtkutakse - aga see polegi oluline, sest iga tegelane mõrvarist ja teenijast aadlisoo esindajateni on huvitavalt joonistatud, nii et tegu oleks justkui suure maaliga, kus iga nägu on nii erinev ja nii huvitav, et võib päevade kaupa aega sellesinase maali ees veeta.
Musili romaan on mõtlik, elulähedane, rahulikul tempol kuid süvitsi tatsuv väga paljude filosoofiliste ideekäikude ja mõningate ideede kogumik. Ja kuigi tuhande lehekülje läbimine pole just nädala töö, loeksin teda ilmselt uuesti.
No comments:
Post a Comment