USA kirjanik, näitekirjanik ning sisekujundaja Edith Wharton (1862-1937) pälvis esimese naisena Pulitzeri kirjandusauhinna aastal 1921. Wharton on tänapäevani üks tundumaid Ameerika Ühendriikide naiskirjanikke.
Whartoni sulest on ilmunud raamatuid nii sisekujunduse kui reisiteemadel, kuid tema tuntuim kirjandus on siiski kõrgklassi ühiskonna aineil kirjutatud psühholoogilised romaanid. Ilmselt kõige populaarseim tänapäevani "Süütuse aeg" (Age of Innocence, 1920), kus New Yorgi kõrgklassi ühiskonna paneb kihama Euroopast naasnud vabamõtleja.
"Süütuse aeg" on humoorikas ning kergema tooniga romaan, kuid lugesin seekord Whartoni lühiromaani "Ethan Frome", kus fiktiivse linna Starkfieldi külastaja leiab müstilise nimitegelase ning otsustab uurida tema taustalugu, kuna Frome on saatusliku õnnetuse tagajärjel jäänud invaliidiks.
Lugu hargneb raamjutustusest edasi ning selgub, et Frome on luhtunud abielu ahelais ning tema abikaaasa sugulane tekitab temas kirglikke tundeid. Kohusetunne keelab Ethanil aga abikaasa hooldamise eest põgeneda, kuna Zenobia tervis on äärmiselt habras ning naise külastab pidevalt arste, et oma seisundiga toime tulla.
Ethan ja Mattie üritavad hetkelist vabadust ning koosolemist nautida, kuid siis juhtub õnnetus, mille tagajärjeks on kõigi kolme tegelase elude täielik muutus.
"Ethan Frome" on psühholoogiliselt teravmeelne, kuid samaaegselt inimloomuse pahupoolt uuriv lugu, kus näidatakse nii ühiskondlike konventsioonide poolt paika sätitud piire ühele isikule ning samaaegselt nendes piirides elamise ja rahulolu säilimise võimatust. Samaaegselt on Ethani loos näidatud pidevat püüdlust vabaduse ja õnne poole, ja selle püüdlemise lootusetust ja mõttetust.
Pealtnäha lühike ja kiiresti loetav jutustus on seega mitmekihiline, psühholoogiliselt sügavaloomuline ning näitab inimloomuse ebameeldivate külgede ning veel ebameeldivamate tagajärgede kooslust, elu nukrust ja kohusetunde rusuvat iket, kuid ka selles peituvat irooniat. Nii kehaliselt kui hingeliselt jäävad nii Frome, tema abikaasa kui tema soovitud armsaim vangi teineteise seltsi, igavesse õnnetusse ning lootusetusesse - kuid õnnetud olid kõik kolm juba loo alguses.
"Ethan Frome" on ilmselt kõige raskem kerge lugemine, mida viimasel ajal kohanud olen. Psühholoogilise romaani fännidele võib Whartoni süngetoonilist jutustust soovitada küll.
No comments:
Post a Comment