Saksa kirjanik Rainer Maria Rilke (1875-1936) on tuntud eelkõige oma luule poolest, mida on tõlgitud ka eesti keelde. Tema tundelised kirjeldused igapäevaobjektidest, tema muljed linnadest, loomadest, esemetest ning tema eksistentsialistlikud riimid kuuluvad saksa lüürika klassika hulka.
Rilke on aga avaldanud ka täpselt ühe romaani, "Malte Laurids Brigge ülestähendused" (Die Aufzeichnungen des Malte Laurids Brigge, 1908-1910), mis räägib tema esimestest aastatest Pariisis, aastatel 1902 ja 1903.
Tegu on tõeliselt päevikuga, segatud on fragmendid tänavapildist, mälestused lapsepõlvest, meenutused armastusest, mõtisklused elust ja surmast ning ülestunnistused üksiolemise raskusest. Kokku on Brigge päevikus 71 sissekannet ning nad võivad olenevalt tõlgendusest olla kõik omavahel seotud, aga võib-olla ka üldse mitte.
Malte on esmajoones hingeline vaatleja, tal õnnestub vägagi Rilkelikult kirja panna mõtisklusi nii väikestest tüdrukutest kui vanadest naistest kui teatud konservist, mida ta oma väikeses kööginurgas avab. Malte on aga samuti suurlinna ohver, ta jalutab Pariisi tänavatel ja märkab eelkõige lõhnu, räpasust, haigusi ja teatud mõttes ka linna halastamatust, ohtlikkust.
Malte on aga samaagselt indiviid, androgüünsuse pioneer, arengu võrdkuju ning võib-olla biseksuaalne ikoon - sest jutustuse keskel, nii muuseas on ka juttu sellest, kuidas tema ema teda hea meelega tüdrukuna riietas ning teise nimega nimetas.
Samaaegselt on Malte saladuslik noormees, sest tema mõtted elust ja surmast tunduvad kohati küll radikaalsed, kuid kohati ka väga ausad.
"Malte Laurids Brigge ülestähendused" on nagu Joris-Karl Husymani "Äraspidi" (link minu selleteemalisele blogile), aga nö. teise poole perspektiivist - fin de siecle stiilis kriitilised-analüütilised märkused sajandivahetusel toimunust ning mahajäänust progressi tolmus, veidi eksistentsialistlik ning veidi naturalistlik märkmete kogumik, justkui oleks läbiv narratiiv aga ei ole ka.
Des Esseintese suur luhtumine toimub küll öökimaajavas dekadentsis ja tema tülpimus ja lootusetus on kullavärvi, ning Brigge on veidi tagasihoidlikuma taustaga protagonist, kuid tundmuse poolest on paljud aspektid sarnased. Kellele seega meeldis "Äraspidi", võiks meeldida ka Rilke ainus romaan.
Isiklikult pole ma millegi fänn, mis Pariisis toimub, kui ehk Colette, Houellebecq ning Victor Hugo välja arvata. Kuid Rilke ülestähendused on üpris haaravad ja nii mõnigi fragment on üllatavalt provokatiivne ja nutikas, nii mõnigi empaatiattekitav. Tegu on siiski Rilkega, kelle nimel tänapäevalgi kaalu.
Kogumikuna mind "Malte Laurids Brigge ülestähendused" sellest hoolimata eriliselt ei puudutanud.
No comments:
Post a Comment