Blogi uus aadress

Wednesday, June 29, 2016

1925. Władysław Stanisław Reymont: "Talupojad" (Chłopi, 1904-09)

Poola kirjanik Ladislas-Stanislas või Władysław Stanisław Reymont (1867-1925)  ning avaldas luuletusi, romaane ja jutustusi. Samuti oli Reymont Noor-Poola (Młoda Polska) revolutsioonilise salaühingu liige. Tema mahukaim ning kuulsaim teos "Talupojad" tõi talle 1924. aastal Nobeli kirjanduspreemia au.

Reymont kuulub tuntumate poola realismi esindajate hulka, kuigi tema loomingus on tunda ka naturalismi jooni. Reymont oli autodidakt, seega pole romaanides sihilikku esteetilist suunitlust - ismid sulanduvad kirjeldustesse orgaaniliselt. Kuna autor kirjutab aga nö. sellest, mida tunneb, on romaanid eelkõige realistlikud.

Reymont alustas kirjutamist (inglisekeelse Vikipeedia andmetel) juba aastal 1897, kuid sattus ränka rongiõnnetusse, mistõttu romaani valmimine viibis. Tema diagnoos võltsiti rängemaks kui see tegelikult oli ning valuraha abiga sai autor oma kirjanduslikule tegevusele keskenduda.
Erinevad andmed pakuvad erinevaid aastavahemikke romaani kirjutamise ning ilmumise aegadeks, kui minu raamatu publikatsioonide ajalugu ütleb ilmumise ajaks 1904-1909 niiet usaldan seda informatsiooni.

Romaani põhjal ilmus 1972. aastal telesari ning 1973. aastal film. Romaan on tõlgitud üle 27 keelde.


"Talupojad" on neljaosaline romaan, mis räägib Lipce küla talunike elust, tegudest, töödest, muredest, tunnetest ning ambitsioonidest.
Ehk siis poola "Tõde ja õigus".

Romaani neli osa on tituleeritud aastaaegade järgi, kuid iga osa on paar aastat pikk ja sisaldab mitu aastaaega. Kuna romaani keskmes on kauni ning kirgliku Jagna abielu vanema Maciej Borynaga ja tema paralleelne suhe Maciej' poja Antekiga, võib romaani ühest küljest jagada selle suhte või Jagna elu erinevateks aastaaegadeks, sümboliseerimaks nende elu või nende suhte erinevaid elufaase. Teisalt ning peaasjaliselt toonitab jaotus taluinimese sõltuvust ning tema argielu tihedat seost looduse ringlusega ning talurahva elu igavest ringlust aastaaegade vaheldumise taktis.

Iga osa algab vastavalt oma temaatikale looduse kirjeldusega ning paljud peatükid algavad või lõppevad samamoodi - kord maaliliselt, kord rahutult.

Poola perspektiivist on tegu väga väärtusliku raamatuga, kuna ise külas kasvanud Reymont kirjeldab talupoegade elu põhjalikumalt kui ükski teine kuju poola kirjanduses. Tema talupojad kasutavad autentseid dialekte, nende vestlused elust ning talutöödest on kirjeldatud autentselt ning põhjalikult.


"Tõe ja õiguse" fännidele, kes taluelu ning sellega kaasneva agrikultuurilise ja sotsiaalse olme vastu veidi huvi tunnevad, on "Talupojad" ka põnev lugemine - kirjeldatakse põlluelu, laadaelu, pulmakombeid, kirikukombeid, ketramist, ehitamist, loomapidamist, joomist, tantsimist, pulmi, matuseid, laste sündi, pühademunade värvimist, jõuludeks küpsetamist, loomade tapmist, inimeste surma ning matuseid, üldist taluinimese argielu allutamist looduse rütmile ja tujudele.


Töökalendri ning aastaaegade kordumise taustal kirjeldab Reymont tosinat figuuri - küla vaimulikku, sulaseid, talumehi, Jagna ema, Jagnat, Maciej poja Anteki naist, Anteki õde jne jne, ning kasutab ka piisavalt siseperspektiivi, et nende mõtted ja soovid pädevalt visandada. Tema figuurid on värvikad ning tundelised, nende elud on rasked ja nende unistused väikesed ja realistlikud, mistõttu figuurid on väga sümpaatsed ning huvi nende kohta lugeda säilib. Maciej mõningane ihnus ning mure kiire vananemise pärast, tema poisilik armastus Jagna vastu ja samaaegselt karm käsi laisa poja vastu, Anteki naise kärbumine armastuseta abielus, sulane Jakobi tillukesed kõrtsis külge joodud ambitsioonid ning tema üldiselt rõõmutu ja lühike elu, Jagna egoism ning kirglikkus ja tema allakäik ning üldine küla-mentaliteet, mis konventsioone ja traditsioone alati au sees hoiab ning nende silmis "kohusetundetuid" naisi väga kiirelt jalge alla tallab, on põnevad elu aspektid ning iga inimlikkuse tumedam varjund jõuab kord või mitu romaani esiplaanil olla.

Kahjuks on talutööde kirjeldusi, külaklatši ja sellest tulenevat mõttetut dialoogi nii palju, et kõigi detailide hoomamine muutub mingil hetkel väga tüütuks. Seetõttu lugesin läbi vaid esimese isa lappasin läbi ülejäänud romaani.


Traagikat, pingeid ja õnnetut armastust on küll piisavalt ning figuuritasandil on romaan hästi kirjutatud - hästi kirjutatud igal tasandil, kuid nagu ülal mainitud: ühest "Tõest ja õigusest" mulle juba piisas.

No comments:

Post a Comment