Jaapani kirjanik, näitekirjanik, fotograaf ning leiutaja Kōbō Abe (1924-1993) kuulub 20. sajandi jaapani tuntumate kirjanike hulka. Teda on kirjeldatud jaapani Kafkana, kuna Abe kirjeldab tihti makaabreid ning veidraid olukordi ning inimesi. Abe on avantgardismi esindaja, tema teosed on eelkõige pentsikud ning õõvastavad.
Eesti keelde on tõlgitud Abe romaanid "Luitenaine" ning "Neljas jääaeg" ja jutustus "Härra S. Karma kuritöö".
Sedakorda tuleb aga juttu romaanist "Võõra nägu" (Tanin no kao, 1964), mille eestikeelse pealkirja lõin vabas tõlkes. Romaanist on vändatud ka film, rezhissöriks Hiroshi Teshigahara.
Abe romaani protagonist on teadlane, kes kaotab luhtunud eksperimendi käigus oma näo ning peab kas kandma sidet või paljastama avalikkusele oma kohutavad keloidsed armid. Minapeategelane kirjeldab oma nägu kui verekaanide pesa, ning otsustab enesele luua maski, millega edaspidi astuda avalikkuse ette ning samuti taastada romantilised suhted oma abikaasaga.
Suure osa romaanist moodustab maski loomise eeltöö, teaduslike meetodite kirjeldus, materjalide tutvustus ning psühholoogiline kontekst sobiva näotüübi otsimisel. Mask on loodud, ning romaani teine osa tegeleb protagonisti psühholoogiliste probleemidega ning topeltisiksuse tekkimisega maski kandmisel. Romaani kulminatsiooniks on protagonisti üliegoistliku käitumisega kaasnev luhtumine ning katastroof.
Kuna käsitlesin eelmisel nädalal Kenzaburo Ōe romaani "Isiklik asi", tuleks ka mainida, et Ōe nägi Abes samaväärset Nobeli kirjanduspreemia laureaati, ning tunnustas Ōed kui teerajajat enda Nobeli kirjanduspreemiani. Kui Abe poleks ise varakult surnud, oleks talle mingil hetkel ilmselt ka Nobel antud.
"Luitenaist" peetakse Abe tuntuimaks romaaniks ning võimalik, et oleksin selle lugemisel ka tugevama ning positiivsema elamuse osaliseks saanud, kuid "Võõra nägu" ei tööta minu jaoks romaanina. Protagonist on niivõrd ebasümpaatne ja tema egoistlik käitumine oma naise suhtes, tema võimetus end ühiskonnaga siduda nii maskita kui maskis, ja tema kadunud isiksuse otsingud, hävitava loomuga püüded taastada seda, mida peab oma romantilise abielu tuumaks - kõik protagonisti isiksuse aspektid ning käitumismaneerid on ebameeldivad ning ei tekita haaravat efekti.
Loomulikult pole haarava või positiivse efekti tekkimine tähtis, sest tegu on eksistentsialistlikus laadis teosega - Abe temaatika pole romantilise suhte taastamine ja terve abielu anatoomia loomine,. Tema eesmärgiks on näidata inimese sõltuvust oma välisest minast ning saamatus sellega toime tulla, sest tänapäeva ühiskonnas oleme me kõik kaduva tähtsusega elemendid võitlemas asjata olelusvõitlust; isiksusekübeme ning individuaalse hingeta loomakesed, kel puudub isiklik vabadus.
Reaktsioon ning mõttepagas muutub samuti koheselt kui vaadata romaani kaaslasena samanimelist filmi - romaani kirjeldused omandavad vastava visuaali saatel koheselt sootuks erineva mulje ning jäävad pikaks ajaks mällu püsima.
Filmist on lühidalt ning tabavalt inglise keeles kirjutatud siin. (link)
Kobo Abe biograafiast ning tema teoste loomusest on inglise keeles pikalt ja põhjalikult kirjutatud siin (link) ning siin (link)
Kokkuvõtvalt: Abe romaanid pole nõrganärvilistele, kui olete nautinud Kafka või näiteks Saramago teoseid, siis pakub "Võõra nägu" teile kindlasti nii huvi kui naudingut. Kuid valmistuge leidma, et tegu on äärmiselt häiriva ning ulmeliselt ebainimliku teosega.
No comments:
Post a Comment