Leedus sündinud prantsuse diplomaat, rezhissör, kirjanik ning piloot Romain Gary (1914-1980) on tuntud muuseas ka kirjanikunime Émile Ajar all - ilmselt Gary tuntuim romaan "Elu alles ees" (La vie devant soi, 1975) ilmus selle pseudonüümi all ning seda tõlgiti üle 30 keelde.Gary on ainus autor, kes pälvinud Goncourti kirjandusauhinna kahe pseudonüümiga avaldatud romaanide eest - kuna auhind antakse sarnaselt Nobelile igale kirjanikule vaid kord elus, põhjustas see tõelise skandaali.
Euroopa mastaabis lõi Gary kirjanikuna laineid 60ndatel ning 70ndatel aastatel, tänapäeval on ta kuulus Prantsusmaal, USAs tuntud ning euroopas pigem vähetuntud - oma filmide poolest.
Saksa kirjanduskriitika on Garyd kiitnud kui tõsiselt prantsusepärast autorit, keda just sellepärast lugeda tasub ning olen nendega täielikult nõus.
1958. aastal prantsuse keeles ning seejärel 1963. aastal autori enda tõlkes inglise keeles ja kaks aastat hiljem filmilinal ilmunud "Leedi L." on tõeliselt mahlakas ning põnev romaan oma elu hilissügisesse jõudnud vanadaami Leedi L.-i elust.Romaan algab Leedi L.-i 80nda sünnipäeva pidustuste ning vägagi trafaretsete meenutustega tema noorusest. Esimesel pilgul on L. üpris tüüpiline vanaproua, kes möödunud aegade hiilgust mäletsetes veelkord elul mõtete slaidiprojektoris mööduda laseb.
Kuid kui tema eluaegne tuline austaja Sir Percy teda taaskord palub oma biograafiat kirjutada lubada, jutustab L. oma elu tõelise loo ning ilmneb, et Leedi L. pole alati niivõrd hiilgavates tingimustes ja peenetest asjadest ja inimestest ümbritsetuna maailmas ringi jalutanud.
Juba esimestel lehtedel ilmneb, et L. on vanakooli daam ja näeb oma vananemist sarmika, humoorika, Wilde-laadse pilguga (kuid ei pea end loomulikult 80-aastaselt veel sugugi vanaks - temast tunduvalt nooremat Sir Percyt aga küll. L. on lihtsalt kodus oma isiklikus päikesesüsteemis, kus Maa tema tujude kohaselt keerleb.)
Kui L. aga oma nooruspõlve seiklustest, suurest armastusest, selle nimel tehtud ohverdustest ning oma armsama ideaalide nimel ja seejärel ideaalide oma armsama nimel hülgamisest jutustab ja romaan aina põnevamaks ning sisukamaks muutudes täiesti kohutava, suurepäraselt kohutava lõpp-punktini jõuab, on lugeja temasse juba ammu kõrvuni armunud.
Lugu on täielikult prantsuse kirjanduse klisheedest imbunud - romantiline kohtumine hämaratel tänavatel, kuldsete südametega gänsterid, noored idealistlikud sotsialistid ning nende ohtlikud elud ja kuldsed südamed, isetu armastus ning sellest põhjustatud murtud südamed, kuldsete südametega rahakad aristokraadid, valmis armastama ning kuldama, kaunid linnad ning ohtlikud ettevõtmised ning röövlid, armulood ja siis taas põksuvad südamed... Lady L. on oma tüüpilisuses tõeline klassika, sest on kirjutatud täpselt selliseks ja ei ürita olla miski muu. Stiilipuhtus on hämmastav.
Tahtmata siingi sisust liialt rääkida, soovitan seda üpris tundmatut romaani mõnusaks öökapilugemiseks igale, kel tuju seiklusrikka armastusloo järele, mis mahlaselt, värvikalt, huvitavalt ja humoorikalt ning sisukalt kirjutatud.Oui!
Lady L. leidis oma koha filmilinal läbi Peter Ustinovi visiooni ning Sophia Loreni ja Paul Newmaniga peaosades, kuid "seksikas komöödia" polnud kahjuks bestseller.
No mis seal ikka.
See-eest: lugege Garyd, ning Ajarit! ;-)
No comments:
Post a Comment