Wednesday, May 4, 2016

Philip Roth: "Ameerika pastoraal" (American Pastoral, 1997)

Ameerika kirjanik Philip Roth (sünd. 1933) kirjutab ameerika poliitikast, ajaloost, ühiskondlikest arengutest ja revolutsioonidest ning ameerika juudi peredest ja identiteetidest selles kontekstis.

Tema romaanid toimuvad eelkõige autori enese koduses New Jerseys ning sisaldavad hulgaliselt autobiograafilist. Tihti on keeruline näha, kust jookseb piir reaalsuse ja fiktsiooni vahel. Rothi figuurid elavad kirkalt.

Rothi realistlikud portreed on pälvinud hulgaliselt auhindu, sealhulgas kaks National Book Awardi, PENi auhinna, WH Smithi kirjandusauhinna ning Franz Kafka auhinna. Tema romaan "Ameerika pastoraal" (1997) pärjati 1998. aastal Pulitzeri kirjanduspreemiaga.


2016 Eesti keeles ilmunud "Ameerika pastoraal" räägib Seymour "Rootslane" Levovi perekonna kindaäri Newark Maid asutamisest ning selle arengust, Seymouri staarlusest kooli spordimeeskondades, abielust katoliku tüdrukuga ning eelkõige nende tütre Merry püüetest end leida ning sellele järgneva katastroofi ühest küljest eelnevast arengust ning teisest küljest - ajahüppeid tuleb pidevalt ette - selle tagajärgedest neiule ning tema perele.

Lugu oleks justkui raamitud: kirjaniku romaanides regulaarselt ilmuv kirjanik Nathan Zuckerman oli Rootslase klassikaaslane ning lugu jutustatakse justkui tema silmade läbi, kuna Rootslane palub tal oma elust ning oma isa teiste inimeste kannatustest mõjutatud elust romaan kirjutada. Hiljem Zuckermani perspektiiv kaob ning muutub Rootslase omaks, ning raami ei suleta.

Romaani lahtine ning äkiline lõpp häiris mind nii kompositoorselt kui sisuliselt. Merry situatsioon on küll selge, kuid lahendust tema suhetele perega ei pakuta, samuti keskendub Roth viimastel lehekülgedel Rootslase peredünaamika selgitamisele, mis küll huvitav ning muudab ka lugeja seisukohta protagonisti ning tema ideaalide suhtes, kuid viib tähelepanu huvitavamast situatsioonist eemale. Meenub, et romaani keskmes oli määratud olema Rootslane ise, kuid sümpaatia tema suhtes on juba lahtunud. Kavala kirjaniku plaanitud võte tekitab justkui pettumustunde.

Isa-tütre-suhete temaatika ning üldine peredünaamika, suhted vanemate ja laste vahel ning idülli purunemine ühiskondlike-poliitiliste kriiside ning muutuste tõttu on romaani teemaks. Merry tragöödia istub kompositoorselt romaani keskel ja kujutab selle suurt kulminatsiooni. Kui see konflikt laheneb ning Merry kujunemise põhjuseid Seymouri abieluintriigide taustal selgitatakse, on pinge juba läinud. Oleksin sündmuste ahelad ehk teisiti sõlminud. Kuid keskmesse pidi jääma Rootslane, iseendaga arutledes jõuan ka mingil hetkel selle mõistmiseni. Rothi lugemine nõuab intellekti ning analüüsivõimet, puhta emotsiooniga lähenemisest ei piisa.


Rothi figuurid on ääretult huvitavad ja Rootslase pilt iseendast ja oma lastest kontrastis ühe lühikese telefonikõnega vennale, kes teda hoopis teises valguses näeb ning tema vestlused tütrega, kes temast mitte midagi positiivset ei arva, moodustavad realistlikult ambivalentse psühholoogilise profiili ning figuuride dünaamika on väga elav ja eluline.

Mõningad narratoloogilised otsused teevad romaani veidi venivaks: Newark Maidi tõus ning kinda õmblemise kirjeldus üksiksammude kaupa ja kuidas poliitilised sündmused 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel ja nende mõju noorele teisemelisele tüdrukule on hämmastavalt südantlõhestavad. Romaan on intellektuaalne kõrgklass ning tige poliitiline ning ajalooline Ameerika ajaloo portree ja muutub sellega millekski enamaks kui romaan, kuid neile, kes otsivad vaid romaani, muutuvad ülidetailsed erinevate perede firmade arengute ajalood veidi kurnavaks, sest mingil hetkel pole lihtsalt enam vajadust põhiloole, mis juba omaette küllastumiseni detailiderikas, midagi lisada.

Et Rootslase kui supermehe konstrukt kokku kukub ning et romaan maailma kriitilise pilguga vaatab, vihab juba irooniline pealkiri "pastoraal" viitab karjuseidüllile ning õnneliku lõpuga armastusloole, mis võib olla nii mehe ja tema äri, mehe ja tema naise kui mehe ja tema tütre vahel - kirjeldatakse kõigi kolme dünaamikat. Kui aga perspektiiv laieneb ja Rootslase vaatest kaugemale liigub, hakkab "pastoraal" kiiresti igast nurgast lõhenema, kuni saab viimaste detailideni viimastel lehekülgedel selgeks, et miski sellest peres pole idülliline. Lugejal on aga võimalus seda samm-sammult avastada, et palju on mäda USA riigis ning Levovide peres.


Kokkuvõtteks ütleksin, et "Ameerika pastoraal" on geniaalse pealkirjaga, täiskasvanud, rikkalik ja kriitiline romaan, mis Ameerika elu, ajaloo ja juudi pere konteksti huvilistele väga palju rahuldust pakub. Roth nõuab oma lugejalt tähelepanelikkust, kannatlikkust, tugevat magu ning kriitilist mõtlemist. Kui olete nõus need romaanile andma, on intellektuaalne ja emotsionaalne tasu rikkalik.

Muljetavaldav!

Katkend romaanist err-i kultuurilehel (link)
"Ameerika pastoraal" kirjastus Varraku kodulehel (link)

No comments:

Post a Comment