Taani kirjanik Knut Hamsun (1859–1952) on üks neljast suurest (Strindberg, Undset ja Ibsen) autorist, kes maailma kirjandusmaastikul tänapäevani tuntud.Hamsuni esimene kuulsust kogunud romaan on "Nälg" aastast 1890. 1920. aastal anti Hamsunile Nobeli kirjanduspreemia, eelkõige romaani "Maa õnnistus" (1917) eest.
Hamsun on kirjutanud mitmes stiilis - "Maa õnnistus" arvatakse küll realistlike teoste hulka, kuid esineb ka modernismile omaseid võtteid nagu stream of consciousness.
Tegu on romaaniga ühe mehe pingutustest oma talu rajada, laiendada, harida ja nii edasi.
Romaanil on kõik "Tõe ja õiguse" toredused: põhjalikud kirjeldused lihtsate - autori enda poolt heade, kuid rumalatena kirjeldatud figuurid - taluinimeste unistustest, lootustest, hirmudest, jumalakartlikkusest, talu ning eelkõige maamulla ning looduse austamisest, (poole kohaga) jumalakartlikkusest, kuid samuti nende inimeste tumedamast poolest, lapsemõrvast ning igavesest võimetusest teist inimest usaldada.Romaani figuurid on oma lihtsuses üpris huvitavad, kuna nende psühholoogilised profiilid on detailides välja töödatud ja ka lihtne figuur üllatab mõnikord oma lugejat nii headuse kui halastamatusega. Teatud mõttes on Hamsuni valikud tõeliselt geniaalsed.
Kuid sisu jätab soovida ning päeva lõpus on tegu järjekordse talutöö-ning-taluelu-tüüpi-romaaniga ning kui Hamsuni teosed nagu "Nälg" on fenomenaalsed nii sisult kui vormilt ja väärivad lugemist, sobib "Maa õnnistus" 21. sajandil vaid kultuuriantropoloogi, mitte hea kirjanduse nautija riiulisse - võib-olla pimestab mind eestlase perspektiiv, sest "Tõde ja õigus" ning "Näkimadalad" juba olemas....
Kuid kui teile meeldib Hamsun, lugege "Nälga" ning jätke "Maa õnnistus" tähelepanuta.
No comments:
Post a Comment