Blogi uus aadress

Wednesday, September 9, 2015

D. H. Lawrence: "Leedi Chatterley armuke" (Lady Chatterley's Lover, 1928)

Briti kirjanik David Herbert Lawrence (1885–1930) oli üks oma sajandi vastuolulisemaid kirjanikke. Tugevalt kritiseeritud James Joyce'i ning Joseph Conradi poolt, kiidetud mitmete oma aja mõjukamate kriitikute poolt, keelatud aastakümneteks... D. H. Lawrence on avaldanud tugevalt kirjutatud proosat, näitekirjandust, esseid ning luulet.

Lawrence kirjutas tugevalt, tundeliselt ja ausalt inimlikkusest, ühiskonnast, armastusest, seksist, industrialiseerimisest ning hinge hävingust selle tagajärjena. Tema romaanide keskmes on üldiselt piinade ning sisemiste võitlustega seotud armastussuhted.

"Leedi Chatterley armuke" on "Poegade ja armastajate" (1913) kõrval Lawrence'i tuntuim romaan. Esimene, tsenseeritud versioon ilmus 1928 - originaalvariandis oli romaan sõnade nagu f*ck ja c*nt kasutamise tõttu keelatud. Kui Penguin Books üritas 1960. avaldada originaalversiooni, kaevati nad kõigepealt kohtusse, Penguin võitis aga protsessi.

Romaan oli keelatud ka teistes maades ning on näiteks USA seksuaalrevolutsiooni alguse jaoks mõjuvõimas faktor. Ilmunud on ohtrad filmid Leedi Chatterley saatuse ainetel, nii euroopa kultuuriruumis kui ka näiteks Indias või USAs, varaseim prantsuse film L'Amant de lady Chatterley aastal 1955, mis oli neli aastat näiteks USAs keelatud, kuna väljendas pooldavat seisukohta abielus truuduse murdmise suunas.

Romaani keskmes on Leedi Constance Chatterley suhted enne abielu, abielu jooksul ning abielu luhtumise aegadel - kirjeldatakse realistlikult, sensuaalselt, kuidas Conny leiab ennast suhetes erinevate meestega, abielub nö. üles, aadliku Cliffordiga, leiab mehega koos olles teatud harmoonia kuid kehalise jaheduse, mis kulmineerub, kui Cliffordi sõjas haavatakse ning mees alakehahalvatusega koju tuleb. Constance leiab lohutust alguses platoonilises armastuses ning sõpruses, seejärel rahuldust teise mehe käte vahel, kuid armub siis metsavaht Mellorsisse ning alustab tulist afääri metsavahi metsamajakeses.


Raamatu keskmes on küll naise siseelu, kuid Lawrence võtab piisavalt aega ja lehekülgi, et kirjeldada kõigi tegelaste sisemuses toimuvat - Cliffordi nukrust, võimetust sündmusi muuta, sellele järgnevat ükskõiksust ja julmust; Connie tunnete muutumist ning taas muutumist, Mellorsi võitlust punguvate emotsioonide vastu, Connie isa uhkust oma tütre keevalisuse ning iseseisvuse üle, Cliffordi põetaja ahviarmastust patsiendi vastu.

Mõningad isegi tänapäeva lugejale perverssena tunduvad lõigud, millesse ma ei lasku, selgitavad romaani originaalteksti keelamise tausta - Lawrence kirjeldab ohtraid seksiepisoode ning tundeid kehas ja südames, mis orgasmi eel ja järel arenevad.


Ilmselt eelkõige autori julgus kuid samuti keha ja hinge sümbioosi kuid samaaegse ambivalentsuse ning tihtipeale ilmneva antagonismi kirjeldamine teevad Lawrence'ist väga, väga huvitava autori. Nagu heale kirjanikule omane, ei puudu aga ka ühiskonnakriitika – masinate poolne inimliku hinge kahandamine ning maailma automatiseerimine ja industrialiseerimine ning sellest tulenev üldine piin ja tundetus kogu ühiskonnas, eriti töölisklassis, on väga tähtis teema Lawrence'i romaanides. Kuna autori isa töötas kivisöekaevanduses, on eriti sellega seotud majanduslikud arengud tähtis loomingut läbiv teema.

Lawrence'i "Leedi Chatterley armuke" on piisavalt provokatiivne, et olla erootiliselt edukas, piisavalt analüütiline, et olla intellektuaalselt edukas, piisavalt emotsionaalne, et olla naislugejale elamuslik ning piisavalt seiklusrikas ja intelligentne et olla meeslugejale elamuslik. Soovitan seega igaühele, kes võimeline erootikat intellektuaalsest seisukohast mõistma ning samaaegselt sensuaalsest seisukohast nautima.


"Leedi Chatterley" täistekst internetis inglise keeles (link)

No comments:

Post a Comment