Eesti autor, muusik, kunstnik, kriitik ning poliitik Mihkel Raud (sünd. 1969) on tuntud nii oma laulude, artiklite, autentse ajakirjanikuhääle kui otsekohese ning tihti hävitava kriitika poolest. 2017. aastal ilmus tema memuaar "Musta pori näkku", kus juttu eesti rokkmuusikamaastiku tegelastest, sisemisest ning välisest elupõletamisest ja elu väärtusest laval ning lava taga.
Kuna Raud on igati huvitav ja mitmekihiline tegelane, otsustasin kiigata tema "Eestlase käsiraamatusse", kus kirja pandud 100 asja, mida õige eestlane teeb.
Juba raamatu pealkiri on eksitav. Jah, Raud on kokku kogunud sada klišeed, mis kirjeldavad tabavalt tüüpilist eestlast. Sisuliselt võiks olla kiitvas toonis raamatuga, kuna "õige eestlane" oleks nagu õige inimene elik väärtuslik indiviid, "õige" ehk siis korralik või ehtne. Kuid toon on kriitiline, eestlast pigem mahategev, süüdistab teda kitsarinnalisuses ja isepäilisuses, teadmatuses ülejäänud maailma kommetest oma tahte puhkusele kaasavinnamises, kroonilises edutuses jne. Pigem tuuakse esile eestlase puudulikkus kui tema väärtuslikkus, mis minu jaoks jätab suhu pigem mõru maitse ja ei tekita meeldivat tunnet eestlane olemise üle, uhkusest rääkimata.
Uuringuid jätkates ilmneb üsna kiirelt, et Raud ise ei kogunud tegelikult raamatu materjali - hoopis pakuti raamatut kirjastaja poolt ning Raual tuli vaid harvendada 150st pakutud ideest sajale. Arusaadav, et sada asja on tore pealkiri, kuid mitmed aspektid korduvad - saarele sõit, kala söömine, talvespordilembus ning vaenulikkus venelaste alaliigi tibla suhtes.
Enamasti on tegu teadaolevate tüüpeestlase iseloomujoontega ning neid ladusalt, humoorikalt, lustakalt kirjeldades võiks olla vähemalt tegu huvitava eestlase välimäärajaga, sest antud vormis enesekriitilist väljaannet niimoodi veel olemas ei olnud, ning eestlane on tõeliselt omapärane rahvus, kelle iseäralisus on mainimist väärt.
Kuid raamatu sisu jätab nii palju soovida - illustratsioonid ei sobi minu arvates piisavalt hästi tekstidega kokku, paljud seigad korduvad, tekstid on väga napid -, et lehitsesin viimase kolmandiku vaid põgusalt läbi ja ostusoovitust siit samuti tulemas ei ole.
Raud on väga hea sõnasepp, mis ka antud raamatu lehekülgedelt kohati ka ilmneb, kuid vaid autori nime pärast sellist kokkuliimitud pealiskaudset jama küll lugeda tarvis ei ole.
Võinuks ilmumata jääda, või ilmuda parendatud kuues, kus sajast pooled asjad on kärbitud, ja tekstidele veidigi sisu antud. Ilusad laused ja oskuslik sõnavara ei piisa positiivse mulje jätmiseks.
Kahju.
No comments:
Post a Comment