Briti filosoof, esseist, filoloog ning matemaatik Bertrand Arthur William Russell (1872-1970) on analüütilise filosoofia peamine alusepanija ning briti idealistliku suuna revideerija. Samuti mõjutas ta suuresti matemaatilise loogika arengut.Russelli poliitilised ning filosoofilised seisukohad on äratanud erinevaid reaktsioone ning toonud erinevaid tagajärgi - näiteks pidi Russell oma patsifistlike vaadete ning sõjavastalise tegevuse tõttu taluma Esimese maailmasõja ajal vangipõlve.
Lugesin kümnest esseest koosnevat kogumikku "Ebapopulaarsed esseed" (Unpopular essays, 1950). Russell kirjutab põhimõtteliselt kõigil kesksetel teemadel - filosoofia põhiküsimused läbi ajaloo, poliitika ja filosoofia seosed, sotsiaalne võrdsus, hariduse tähtsus, eetika põhiküsimused, sotsioloogilised teooriad ning maailma ajaloo tuleviku ja mineviku head ja halvad jooned ning sündmused.
Russelli esseekogumiku pealkiri ning selle vastuvõtt on sisulised vastandid, kuna tema esseed ning tema üldine stiil on väga ladusalt, lausa mõnusalt loetavad - valmistusin lugema kuivavõitu tekste kuid leidsin huvitavad, kerged, ajaloolised-filosoofilised-üldised argumentatsioonid.
Most of the following essays, which were written at various times
during the last
fifteen years, are concerned to combat,
in one way or another, the growth of
dogmatism,
whether of the Right or of the Left, which has hitherto
characterized
our tragic century. This serious purpose inspires them
even if,
at times, they seem flippant, for those who are solemn
and pontifical are not
to be successfully fought
by being even more solemn and even more pontifical. (Preface - eessõna)
Russelli seisukohad on põnevad ning tema autentsus imetlusväärne: ta kritiseerib näiteks ebatavalisel kombel Platonit ja Hegelit, kirjeldades Politeiat ja Hegeli filosoofia poliitilisi (katastroofilisi) tagajärgi. Samaaegselt kiidab Russel näiteks Locke'i empirismi ja selle positiivseid seoseid demokraatiaga.
Russell on aga ka valmis kritiseerima iseend - oma töödes gomeetriast avastas ta, et teda eelnevalt tugevalt mõjutanud Kanti teesid ei ühti matemaatiliste leidudega ning loobus Kantist täielikult.
Russell argumenteeris filosoofia laialdase leviku ning käsitlemise kasuks, näiteks argumenteerib ta teises essees filosoofia praktiliste ning vaimsete eeliste eest ning soovitab üldise heaolu nimel indiviidil filosoofia põhiküsimustega tegeleda.
Nii filosoofiasõpradele kui -huvilistele on Russelli esseekogumik seega hea sissejuhatus ning kerge üldiste küsimuste ja paljude filosoofiliste seisukohtade ajalooline kokkuvõte. Loomulikult tuleb meeles pidada, et Russelli seisukohad on väga subjektiivsed ning kuigi hästi argumenteeritud, siiski mingis aspektis vaid tema arvamus. Kuid kuna Russell ning tema põhimõttekindlus ja liberaalse empirismi argumendid mulle subjektiivselt samuti sobivad, olin nii stiili kui sisuga rahul.
Soovitan Russelli esseesid filosoofiahuvilisele kindlasti!
Hea lühike inglisekeelne kokkuvõte esseekogumiku sisust ja põhiteesidest on loetav siit (link)
"Unpopular Essays" inglisekeelne täistekst on loetav siit (link)
Ülejäänud Russelli tekstid saab inglise keeles alla laadida siin (link)
No comments:
Post a Comment