Briti luuletaja, esseist, näitekirjanik ning kirjandusteadlane Thomas Stearns Eliot (1888-1965) sündis Ameerika Ühendriikides, kuid kolis 25-aastaselt oma päritolumaale ning jäi elu lõpuni sinna. 39-aastaselt anti Eliotile briti kodakondsus.
Elioti peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks luuletajaks, kuid tuntud on ka tema seitse näidendit, eelkõige "Mõrv katedraalis" (Murder in the Cathedral, 1935). Luuletustest tuntumad on "Ahermaa" (The Waste Land, 1922) ning 1943. aastal ilmunud luulekogu „Neli kvartetti“.
Lisaks luule ja näidendite kirjutamisele on Eliotil aga ka tähtis roll kirjandusteaduse arendamisel, kuna autor kirjutas ka esseesid traditsioonilise ning modernse kirjanduse sümbioosist ning kirjandusloo tundmise tähtsusest loomingulisuses protsessis.
1948. aastal pälvis T. S. Eliot Nobeli kirjanduspreemia, eelkõige kvartettide kogumiku eest.
Elioti luule on kompleksne, hoolikalt läbi töötatud struktuuri ning rütmiskeemidega, elegantne ning laulev, iga kirjandusteadlase jaoks tõeline lugemisnauding, intertekstuaalsusest pakatav.
Siin teile lugemiseks tükike "Ahermaad":
"Ahermaad" on täispikkuses võimalik inglise keeles lugeda näiteks siit (link) ning soovitan väga soojalt seda teha.
"Kvartette" on võimalik inglise keeles lugeda siit (link) ning Elioti enda esituses kuulata siit (link)
Samuti on internetis leida hulgaliselt Elioti luuletusi. (link)
Elioti isikust ning tema luule erilisusest on Mart Kuldkepp kirjutanud kompaktse artikli (siin)
Luulefännid, võtke Elioti jaoks aega, süvenege, mõtisklege ning nautige!
Elioti peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks luuletajaks, kuid tuntud on ka tema seitse näidendit, eelkõige "Mõrv katedraalis" (Murder in the Cathedral, 1935). Luuletustest tuntumad on "Ahermaa" (The Waste Land, 1922) ning 1943. aastal ilmunud luulekogu „Neli kvartetti“.
Lisaks luule ja näidendite kirjutamisele on Eliotil aga ka tähtis roll kirjandusteaduse arendamisel, kuna autor kirjutas ka esseesid traditsioonilise ning modernse kirjanduse sümbioosist ning kirjandusloo tundmise tähtsusest loomingulisuses protsessis.
1948. aastal pälvis T. S. Eliot Nobeli kirjanduspreemia, eelkõige kvartettide kogumiku eest.
Elioti luule on kompleksne, hoolikalt läbi töötatud struktuuri ning rütmiskeemidega, elegantne ning laulev, iga kirjandusteadlase jaoks tõeline lugemisnauding, intertekstuaalsusest pakatav.
Siin teile lugemiseks tükike "Ahermaad":
III. THE FIRE SERMON
The river’s tent is broken: the last fingers of leaf
Clutch and sink into the wet bank. The wind
Crosses the brown land, unheard. The nymphs are departed.
Sweet Thames, run softly, till I end my song.
The river bears no empty bottles, sandwich papers,
Silk handkerchiefs, cardboard boxes, cigarette ends
Or other testimony of summer nights. The nymphs are departed.
And their friends, the loitering heirs of city directors;
Departed, have left no addresses.
By the waters of Leman I sat down and wept…
Sweet Thames, run softly till I end my song,
Sweet Thames, run softly, for I speak not loud or long.
But at my back in a cold blast I hear
The rattle of the bones, and chuckle spread from ear to ear.
A rat crept softly through the vegetation
Dragging its slimy belly on the bank
While I was fishing in the dull canal
On a winter evening round behind the gashouse.
Musing upon the king my brother’s wreck
And on the king my father’s death before him.
White bodies naked on the low damp ground
And bones cast in a little low dry garret,
Rattled by the rat’s foot only, year to year.
But at my back from time to time I hear
The sound of horns and motors, which shall bring
Sweeney to Mrs. Porter in the spring.
O the moon shone bright on Mrs. Porter
And on her daughter
They wash their feet in soda water
Et, O ces voix d’enfants, chantant dans la coupole!
"Ahermaad" on täispikkuses võimalik inglise keeles lugeda näiteks siit (link) ning soovitan väga soojalt seda teha.
"Kvartette" on võimalik inglise keeles lugeda siit (link) ning Elioti enda esituses kuulata siit (link)
Samuti on internetis leida hulgaliselt Elioti luuletusi. (link)
Elioti isikust ning tema luule erilisusest on Mart Kuldkepp kirjutanud kompaktse artikli (siin)
Luulefännid, võtke Elioti jaoks aega, süvenege, mõtisklege ning nautige!
No comments:
Post a Comment