Wednesday, January 6, 2016

Péter Dóka: "Lilla kuningatütar" (Lila királylány, 2014)

Ungari kirjanik, 1974. aastal Budapestis sündinud Péter Doka kirjutab muinasjutte juba pikemat aega, tuntumad lasteraamatud on "Varastatud kaelkirjak" (Az ellopott zsiráf, 2003), "Siniste juustega tüdruk" (A kék hajú lány, 2013) ja "Lilla kuningatütar" (Lila királylány, 2014). Dóka on Ungaris Móra kirjastuse kirjastaja ning tegeleb aktiivselt rahvusvahelisel rindel lasteraamatute leidmise ning Ungari publikule lähemale toomisega.

Samuti rahvusvahelise koostöö initsiatiivi raames valmis "Lilla kuningatütre" väljaanne - lustakad illustratsioonid tegi Anne Pikkov, keda autori töö inspireeris, kunstnikud "valisid" teineteist välja ning nii ilmus ungari lasteraamatute autori muinasjutukogumik eesti illustraatori piltidega.


Dóka "Lilla kuningatütar" on juba rahvusvahelisel rindel tunnustust pälvinud: Frankfurti raamatumessil 2015 valiti muinasjutukogumik The White Ravens International Selectioni raames 200 parima lasteraamatu hulka (sama tunnustuse pälvisid muide Kristi Kangilaski „Tuvi ei taha saia“ ja Andrus Kivirähki „Suur Tõll“). (link ELK kodulehele)

"Lilla kuningatütar" on kogumik üheksa muinasjutuga, mis leiavad aset ühes universumis, kuid erinevates kuningriikides: jäine Külmamaa, Vikerkaaremaa, lohede elupaik Dragomanimaa, suurepärase lõhnaga Õunamaa... 

Nimimuinasjutt räägib Vikerkaaremaa Lillast kuningatütrest, kes Musta Rüütli näol väga veidral kombel armastuse ning samaaegselt iseenda leiab. Armastuse leidmine ebatraditsioonilisi teid pidi on muinasjuttude keskne teema, kuid samaaegselt on lõbusal lasteraamatul täiega täiskasvanulik toon, mis õpetab, et tüüpfiguurid ei pea oma tüübile vastama: Kuningapojad ei taha alati kauni printsessi järele joosta; lohed võivad olla sentimentaalsed ning kannatada alkoholiprobleemide all; lohed võivad samuti üllitada imekaunist luulet; ka igati keskmine ning eriliste voorusteta prints võib täita oma isa ülimad ootused; mõnikord ei sobi prints valitsejaks, kuid tema poeg ideaalselt.


Välise ilu tähtsusetus on samuti keskne teema: küll avastab printsess, et imekaunid printsid ei sobigi nii hästi temaga kokku kui juba vananenud võlur, küll ohverdab printsess oma ilu kauni printsi lubaduse nimel ning leiab hiljem õnne hoopis tagasihoidlikumas, kuid südamlikumas tandemis, küll leiab tavakasvus mees eluõnne hiidnaise süles.

Samuti ei lõppe iga lugu õnnelikult - kuid elu ongi selline, isegi - eriti - muinasjutumaailmas.

Modernsuse tipp oli minu jaoks vaid kõrvalises rollis kulgev Tätoveeritud Õuedaam - ka 21. sajandil ebatavaline kooslus, aga suurepärane figuur ja väga teretulnud vaheldus muinasjuttude maailmas.

Ilmselgelt ebatraditsioonilised muinasjutumustrid paneb Dóka kokku traditsiooniliste narratiividega ning lisab igale leheküljele lusti ja põnevust. Parimad palad klassikalistest ning modernsetest elementidest on ilusasti kokku viidud - Dóka muinasjutud on naljakad, ootamatud ning tabavad südamesse.

Absoluutselt vajalik lugemine igale täiskasvanule ja lapsele, kel huumorit ning muinasjutulembust.
Soovitan kuumalt!

Link raamatule Varraku kodulehel (link)
Peter Dóka blogi (link)


No comments:

Post a Comment