Eesti kirjanik Mart Sander (sünd. 1967) on pigem tuntud muusiku, lavastaja ning saatejuhina, kuid avaldas oma esimese novellikogu "Mercator" juba aastal 1994 ning on sellest ajast peale avaldanud inglise keeles nii romaane kui näidendeid. Sel aastal ilmunud "Litsid" on Sanderi esimene eestikeelne romaan."Litsid" on kõlav pealkiri ning julgustab lugeja huvi - kas tegu on seksuaalselt eriti detailse romaaniga, kas nõrganärvilistele ehk liiga robustne, või hoopis dramaatiline prostituudi kutsega naiste lugude kompilatsioon? Pealkiri on hästi valitud, provokatiivne ning jääb meelde.
Alapealkiri "Naiste sõda" on aga eelkõige romaani sisu ning perspektiivi kirjeldav: Tegu on romaaniga Tallinna lähedal asuva kõrgema klassi bordelli, perekond Falkenbergide poolt hüljatud kinnistu, aktsisaselts "Härrasteklubi" asukate eludest.
Bordelli juhataja proua Kukk olla olnud abielus saksa paruniga ning tema lähedane sõprus nõunik Metslaga kindlustab kõrgema staazhiga vene sõjaväelaste regulaarsed külastused ning Härrasteklubi säilimise aastatel 1939 ning 1940 aastal, poliitiliste sündmuste taustal.
Nagu minu Facebooki pühapäevatsitaadist lugeda võib, on tegu nö. tavainimese perspektiivist kirjeldatud tähtsate ajalooliste sündmuste kroonikaga, mis toob aga esile argiinimese tähtsa osakaalu - neiud peavad massiliselt punalippe õmblema, riigi heaks spioneerima, osalevad demonstratsioonidel, seavad oma elu vabariigi nimel ohtu ning on päeva lõppedes ikka vaid noored neiud üldiste unistuste ning lootustega. Kuidas proua Kukk neid vapralt dirigeerib ja vee peal hoiab, on kangelaslik, kuid samas iga suurpere ema töö nondel aastatel.
Sander isegi ütleb, et kirjutab nn. mittekangelastest, kuna neist muidu keegi ei kirjuta - proua Kuke härrasteklubi elanikkond on tüüpiline Eesti elanikkonna näidisports: üks saksa päritoluga, üks vene päritoluga, üks maalt ning üks linnast eesti päritoluga neiu ning järk-järgult muu taustaga lisanduvad neiud. Sander kirjeldab oskuslikult naiste eraelu seoseid nende poliitiliste vaadetega ning ei ignoreeri asjaolu, et naine võib olla poliitiliselt väga aktiivne kuid ka puruloll.
Romaani tempo on üpris aeglane, põhikaal on dialoogil, kuid põnevus püsib esimesest viimase leheküljeni - esiteks, sest Sander kirjutab väga haaravalt; teiseks, sest ka taustalugu on ja jääb alati põnevaks, eestlast huvitab oma ajalugu; ning kolmandaks, sest kannatavad kuid sirge seljaga majast lahkuvad naised ON kangelased ning pälvivad - (juhul kui neid on hästi kirja pandud, vt. esiteks) alati lugeja empaatia.
"Litsid" on teatud elementide poolest enesemüümise perspektiivist väga läbimõeldud romaan, kuid see ei muuda asjaolu, et Sandri oskus kirjeldada inimesi, olukordi, tundeid ning luua figuuridevahelist dünaamikat on erakordne. Pealkirja ning alapealkirja dünaamika peegeldub ka sisus - lugeja leiab nii mõnedki ekstreemolukorrad ning kõledad kirjeldused, kuid eelkõige on tõesti tegu naise elu anatoomiaga 1939. ja 1940. aasta Eestis poliitiliste muutuste taustal. "Litsid" - jah, kuid ka naised ning "naiste sõda" nii professionaalsel kui eraelulisel rindel ja sõda nii inimlikus sisemuses kui poliitilises kontekstis.
Kogu see komplekssus on refleksiivselt välja loetav, kuid Sandri romaan võib rahulikult olla ka väga kerge öökapilugemine - ühesõnaga igatpidi õnnestunud ja igale publikule nauditav raamat.
Sander soovib kirjutada triloogiat. Ootan põnevusega teist osa!
No comments:
Post a Comment