Originaalist tõlgituna "Üks tuhat ja üks ööd" (كتاب ألف ليلة وليلة või "Kitāb alf laylah wa-laylah") on Muinasjuttude kogumik, mis pandi kirja 8. ja 13. sajandi vahemikus. Inglise keeles ilmus tõlge nimega "Arabian Nights" esimest korda aastal 1706. Sellest ajast peale on idas kui läänes tuntud kogumikku tõlgitud pea igasse maailma keelde.
Jutustuste väljaandeid on erinevaid: mõni sisaldab paarsada, mõni kaugelt üle tuhande muinasjutu, kuid raamjutustus on üldiselt sama: Pärsia kuningas avastab, et tema noor pruut on talle truudust murdnud ning magab kättemaksuks igal ööl uue voorusliku pruudiga, et too järgmisel hommikul hukata. Kaunis ning nutikas kõrgvisiiri tütar Šeherezade pakub neitside otsasaamisel ennast kuninga noorikuks ning jutustab kuningale igal ööl uue loo, hoides meest põnevil nii et kuningas neidu hukata ei saa. Nii jätkatakse tuhat ja üks ööd järgemööda.
Jutustused on väga komplekssed, mõnikord on raamjutustus omakorda raamjutustuses, mõnikord on tegu ühe jutustuse mitme peatükiga, kuid iga kord jääb lõpplahendus toomata, mis jätab lugeja põnevile ning täis lusti edasi lugeda. Hää kirjanduse standardid varajastel sajanditel.
"Tuhande ja ühe öö lugude" hulka kuuluvad iseseisvatena tuntuks saanud "Ali Baba ja nelikümmend röövlit" ja "Aladdini võlulamp" - kuid ohhoo, need leidsid oma koha alles euroopa variantides, nimelt korjas prantsuse väljaandja Antoine Galland nad Süüriast, Aleppost 18. sajandil. Aga näiteks lood meresõitjast Sindbadist olid algusest peale muinasjuttude seas.
Huvitav "Tuhande ja ühe öö" puhul on, et on kokku kogutud ainest nii Indiast, Pärsiast kui Araabiast (antud hetkel luban endale neid nimetusi) ja pandud ühte ilusasse, huvitavasse, värvilisse patta ainulaadsete, põnevate jutustustega vapratest noormeestest, üllatest röövlitest, nutikatest naistest ning siiski elu hirmuäratavamatest seikadest. "Tuhat ja üks ööd" on muinasjuttude kogumik, mis kuulub iga kultuuri- ning seiklushuvilise riiulile.
Ruttu poodi! ;-)
Jutustuste väljaandeid on erinevaid: mõni sisaldab paarsada, mõni kaugelt üle tuhande muinasjutu, kuid raamjutustus on üldiselt sama: Pärsia kuningas avastab, et tema noor pruut on talle truudust murdnud ning magab kättemaksuks igal ööl uue voorusliku pruudiga, et too järgmisel hommikul hukata. Kaunis ning nutikas kõrgvisiiri tütar Šeherezade pakub neitside otsasaamisel ennast kuninga noorikuks ning jutustab kuningale igal ööl uue loo, hoides meest põnevil nii et kuningas neidu hukata ei saa. Nii jätkatakse tuhat ja üks ööd järgemööda.
Jutustused on väga komplekssed, mõnikord on raamjutustus omakorda raamjutustuses, mõnikord on tegu ühe jutustuse mitme peatükiga, kuid iga kord jääb lõpplahendus toomata, mis jätab lugeja põnevile ning täis lusti edasi lugeda. Hää kirjanduse standardid varajastel sajanditel.
"Tuhande ja ühe öö lugude" hulka kuuluvad iseseisvatena tuntuks saanud "Ali Baba ja nelikümmend röövlit" ja "Aladdini võlulamp" - kuid ohhoo, need leidsid oma koha alles euroopa variantides, nimelt korjas prantsuse väljaandja Antoine Galland nad Süüriast, Aleppost 18. sajandil. Aga näiteks lood meresõitjast Sindbadist olid algusest peale muinasjuttude seas.
Huvitav "Tuhande ja ühe öö" puhul on, et on kokku kogutud ainest nii Indiast, Pärsiast kui Araabiast (antud hetkel luban endale neid nimetusi) ja pandud ühte ilusasse, huvitavasse, värvilisse patta ainulaadsete, põnevate jutustustega vapratest noormeestest, üllatest röövlitest, nutikatest naistest ning siiski elu hirmuäratavamatest seikadest. "Tuhat ja üks ööd" on muinasjuttude kogumik, mis kuulub iga kultuuri- ning seiklushuvilise riiulile.
Ruttu poodi! ;-)
No comments:
Post a Comment