Ekskurss filmilinale: "Taani tüdruk" (The Danish Girl, 2015)

Tõsieludraama ning kaht romaani inspireerinud 19. sajandi alguses aset leidnud eneseleidmise lugu "Taani tüdruk", peaosas Eddy Redmayne, jutustab maailma esimesest edukast soovahetusoperatsioonist: kunstnik Einar Wegeneri metamorfoosist Lili Elbeks.


Lugu toimub 1920ndatel. Filmi keskmes on Einari ning tema abikaasa Gerda (Alicia Vikander) abieludünaamika ning hell armastus, mis lubab mõlemal abikaasal olla iseendana: nii Gerda kui Einar on kunstnikud ning Gerda üritab end lõuendil leida erinevaid portreesid maalides, kuni ühel päeval modell ei ilmu ning Einar naisele teene tegemiseks neiu sukkpüksid ning kingad jalga tõmbab ja kleidi ette sätib.


Einari tõmme naiseliku poole vastu ilmneb filmi hilisematel minutitel, keskmes on tema - naise julgustusel - moondumine Liliks - alul vaid provokatiivse peo tarbeks ning lõbutsemise nimel, kuid aina enam ja enam kaob Einar ning alul vaid paariks tunniks ilmunud Lili võtab mehes võimust, kuni Einar täielikult kaob.


Subtiilne sisekriis, vaikne palve oma abikaasal tagasi tulla lubada ning enese teise mehe käte vahele heitmine on Greta reaktsioonid Einari moondumisele, kuid suures plaanis on ta armastav ning lahke abikaasa, kes käib Liliga arste mööda ning toetab tema otsust, soovahetusoperatsioon läbi viia. Einari/Lili väike sõprusringkond on üdini toetav, väikesed vihaepisoodid ebatolerantsete ning agressiivsete kaaskodanike poolt on realistliku reaktsioonispektri näitamiseks küll filmilinale toodud, kuid Lili psüühiline ja füüsiline valu Liliks saamise nimel on piisavalt sünged fragmendid, et filmi tooni valitseda.

Lili Elbe

Einar Wegener

Film on visuaalselt väga mahe - pastelltoonid ning õrn valgus valdavad filmi, haiglamiljöö on pigem vaikne ning tagasihoidlik, kuigi vihjatakse ka hullusärkide ning elektroshokkeritega läheneda tahtvatele psühhiaatritele - ühel juhul tuleb Einaril lausa haiglast põgeneda.

Siiski jääb kogu detailide tohuvabohu suuremal määral tagaplaanile - kogu filmi täidab umbes käputäis tegelasi, kelle taustast üldse midagi teada. Einar ja Greta - ning täiesti kasutu sõbranna, keda mängib Amber Heard ja kelle nime ning olemasolu põhjuse olen ammu unustanud - on filmi esiplaanil ning Einari sisemine muutus, kahtlused ning õnn enese leidmise julgusest vallutavad filmilina.

Narratoloogilised valikud on aga tehtud õigematest õiged.


Eddie Redmayne oli juba "Kõiksuse teoorias" (link selle filmi blogile) erakordne nii miimika, gestide kui vokaali aspektidest. Nüüd naiseks kehastudes töötas Redmayne sama koreograafiga, kelle abiga eelmainitud tõsieludraama eest Oscari filmiauhinna pälvis. Tulemused on vapustavad: mehe muutumine Einariks ning seejärel Einari muutumine Liliks on kehastatud nii õhkõrnade nüanssidega, tema aina enam esiletulev ning filmis näidatult õpitud feminiinne pool on näideldud suurepäraselt. Kuid ka Einari rolli mängib Redmayne veenvalt.

Üldine soovahetuse problemaatika tänapäevasel ning ometi 1920ndatele realistlikul moel on kehastatud Vikanderi ja Redmayne'i dünaamikas: tuleb "valest" soost inimesega hüvasti jätta ning tutvuda uue isikuga nii isikul endal kui tema abikaasal. Greta kustumatu armastus, mis hiljem tugevaks sõpruseks areneb ning naise piinad ja leina ületada aitab, väljendub ääretult ilusalt figuuridevahelises kehakeeles.

Lugu tundub realistlikkuse aspektist lausa liiga harmooniline, kuid poleks elu olnud antud juhul ühele liblikale tema moondumise asjus soodne, poleks ilmselt sündinud ei romaane ega filmi ennast.

Igatahes - võimas! Soovitan!