Wednesday, October 21, 2015

Ekskurss filmilinale: "Kalifornia" (1993)

Psühholoogiline draama "Kalifornia" käsitleb inimliku psühholoogia äärmuslikkusi, analüütilise empaatia, julmuse ning armastuse, intellektuaalsuse, ohtlikkuse ja sensuaalsuse variante. Film ei pälvinud laialdast edu ja ei naudi ka filmiandmebaasides kõrget reitingut, ükski peanäitlejatest ei olnud filmi tegemise hetkeks veel kuulus. Kriitikud andsid aga põhjendatult positiivseid hinnanguid: "Kalifornia" on suurepärane, naha alla roomav, õõvastavalt hea ning rahutuks jättev film, mis oleks pidanud pälvima tunduvalt rohkem tähelepanu.

Lugu räägib doktorant Brian Kessleri (David Duchovny) ja tema fotograafist tüdruksõbra Carrie (Michelle Forbes) reisist läbi Ühendriikide, eesmärgiks uurida ja fotografeerida kuulsaid sarimõrvarite pesitsuspaiku ning kasutada materjali raamatu avaldamiseks. Majanduslikel põhjustel otsustavad nad otsida kaasreisijaid ning leiavad lihtsakoelised hillbillyd Early Grayce'i (Brad Pitt) ning Adele Cornersi (Juliette Lewis), kellega siis koos reisile minnakse.


Film areneb nulltempolt kiirtempole etappide kaupa - neli figuuri juhatatakse sisse, viiakse kokku, lastakse omavahelisel dünaamikal areneda, tekitatakse empaatia- ja sõprussuhted meeste, naiste ja grupi vahel ning lastakse seejärel kogu konstruktsioon õhku, kui ilmneb, et üks neljast on psühholoogiliselt täielikult omadega läbi ja tapab hea meelega kaaskodanikke vähetähtsatel põhjustel erinevate instrumentide abiga või ka ilma.



Kuidas üks kompleksne ja üks lihtsakoeline naine omavahelise empaatia ning ignorantsi ebakõlas sõbrannadeks saavad, kuigi üks neist normaalmaailmale lõpuni täielikult võõraks jääb, ning kuidas kahe mehe lumm tulirelvadega üht üdini analüütilist ja üht üdini instinktidel veerevat mõistust ühendab, on vaid kaks huvitavat stseeni "Kalifornia" pooleteisetunnisest rännakust läbi normaalse ebanormaalsuse. Teoorias vastandatakse kaks tavalist kahele patoloogilisele. Kuid keegi pole mentaalse tervise seisukohalt täiuslik...

Teatud vähestel hetkedel võiks tegu olla ka komöödiaga, sest kõik paarid elavad läbi oma kriisiajad ning helged hetked ning ka sellele aspektile on korraks aega keskenduda. Et režissöör võttis aega isegi selle aspekti avamiseks, on kiiduväärt. Siiski on figuurid oma dünaamikas vaid inimestena, mitte boyfriend-girlfriend-aspektist, isegi mitte mees-naine aspektist, veel põnevamad indiviididena, neliksuhtes ning omaette, igaüks neist ettenägematute ebakõlade ning ebatervislike huvidega, lõpuks siiski üks oma hävitamislustis kõigist ohtlikum ja põnevam.


Narratoloogiline vundament on ehitatud neljale soliidsele kivile, mistõttu inimlikkuse ja ebainimlikkuse aspektid igas figuuris on huvitavad. Kaks täiendavad teinetest ja moodustavad ilusa sümbioosi, lähevad siis taas laiali ning toimivad indiviididena sama paeluvalt. See kehtib kõigi protagonistide kohta, kõik neli säravad omadel hetkedel ning aitavad üliheal filmielamusel valmida.



Mitte vähem hästi on valitud nii kohad kui valgus: filmi tempo ja värvid ning sünge miljöö jutustavad sama põneva loo kui figuurid ise.

Vaadake, jälgige, analüüsige, kohkuge.

Soovitan!

No comments:

Post a Comment