Stephen Hawkingi elust ja hämmastavast eluvaimust motoneuroni sündroomist hoolimata tänaseni jätkuvast panusest teadusmaailma sai jutustatud tema elu aineil põhineva filmi "Kõiksuse teooria" temaatilises blogipostituses (link).
"Aja lühilugu: Suurest Paugust mustade aukudeni" on Hawkingi kuulsaks teinud raamat, mis tutvustab nö. laia ringi lugejale Hawkingi uuringuid laiemas kontekstis: Juttu tuleb kõigepealt universumi tekkimise võimalikest teooriatest Aristotelesest tänapäevani, inimese maailmapildist Päikesesüsteemi ja laiema kosmose suhtes, mustade aukude tekkest ning võimalikest meile siiani tundmata päikesesüsteemidest ning taevakehadest ja lõpuks universumi võimalikust lõpust ning ajas reisimise võimalikkusest.
Analüütilise väärtushinnangu andmiseks puuduvad minul kui laiema ringi lugejaskonda kuulujal küll piisavad teadmised, kuid tahtsin raamatut siiski lühidalt mainida ja kiita.
Nimelt on siin esiteks võimalik tutvuda kõigi füüsika ja astroloogia tähtsamate mõtlejatega Aristotelesest ja Galileist Hubble'i ja Diracini (positroni avastaja ning Nobeli preemia laureaat) ning näiteks mustade aukude mõiste looja John Wheelerini. Samuti seletab Hawking lahti kõik tähtsamad füüsikalised teooriad ning seadused - raskusjõust relatiivsusteooriani.
1988. aastal ilmus "Aja lühiloo" esimene väljaanne ja raamatu ülemaailmsest populaarsusest hoolimata nendib Hawking ise teise väljaande sissejuhatuses, et paljudele jääb kirjutatu pelgalt tekstivormis arusaamatuks. Seega ilmus teine väljaanne rohkete illustratsioonidega, et teooriate paljusust kergemaks teha. Universumi paisumine õhupalli näitel või ajaline relatiivsus rongi katusel tennist mängivate mehikestega, või musta auku kaduva astronaudi viimased mõtted - näited on valitud väga hästi ja teevad ka humanitaarteaduste lembelisele lugejale teema mõnusalt ülevaatlikuks.
Raamatu lõpus on mõningate tähtsamate mõistetega sõnaraamat ning lühikesed peatükid Newtoni, Einsteini ja Galilei kohta, tutvustamaks neid kui inimesi, mis on samuti huvitav kild teaduse ning inimkonna ajaloost. Hawking räägib raamatuga kaasa ka enda elust ja lisab seeläbi kuivale teooriale isikliku noodi. Kogu kirjutatu stiil on kerges toonis ning rahuliku tempoga, misläbi väga mahukas sisu huvitavaks ning arusaadavaks saab ja jääb.
Üldinimlikul tasandil toob Hawking ise esile, et kõigil peaks kord huulil olema küsimused: kust me tuleme, miks me siin oleme ja kuhu me läheme? Humanitaarteaduste esindajana olen neid küsimusi filosoofide käsitluses küllaldaselt lugenud, kuid teaduslik lähenemine on praktiline-pragmaatiline alternatiiv, samuti kasulik lugemine igaühele, kes vähegi maakera ehitusest ning kosmoses toimuvast huvitatud (seega - minu arvates - igaühele, punkt).
Ühesõnaga - võtke "Aja lühilugu" kätte, meenutage koolifüüsikat ja -keemiat, sest minu peas kipuvad sellised asjad ununema.
Tegu on väga hea, ülevaatliku, mõistetava universumi tekke ja võimaliku tuleviku teemadel arutleva teosega nii algajale kui edasijõudnule. Hawking on väga huvitav inimene, kuid sellele mitte keskendudes ka tõepoolest hea teaduslik autor ning ülihuvitav inimene, ning tema kirjutatu on ladusalt loetav esimesest viimase leheküljeni.
"Aja lühilugu: Suurest Paugust mustade aukudeni" on Hawkingi kuulsaks teinud raamat, mis tutvustab nö. laia ringi lugejale Hawkingi uuringuid laiemas kontekstis: Juttu tuleb kõigepealt universumi tekkimise võimalikest teooriatest Aristotelesest tänapäevani, inimese maailmapildist Päikesesüsteemi ja laiema kosmose suhtes, mustade aukude tekkest ning võimalikest meile siiani tundmata päikesesüsteemidest ning taevakehadest ja lõpuks universumi võimalikust lõpust ning ajas reisimise võimalikkusest.
Analüütilise väärtushinnangu andmiseks puuduvad minul kui laiema ringi lugejaskonda kuulujal küll piisavad teadmised, kuid tahtsin raamatut siiski lühidalt mainida ja kiita.
Nimelt on siin esiteks võimalik tutvuda kõigi füüsika ja astroloogia tähtsamate mõtlejatega Aristotelesest ja Galileist Hubble'i ja Diracini (positroni avastaja ning Nobeli preemia laureaat) ning näiteks mustade aukude mõiste looja John Wheelerini. Samuti seletab Hawking lahti kõik tähtsamad füüsikalised teooriad ning seadused - raskusjõust relatiivsusteooriani.
1988. aastal ilmus "Aja lühiloo" esimene väljaanne ja raamatu ülemaailmsest populaarsusest hoolimata nendib Hawking ise teise väljaande sissejuhatuses, et paljudele jääb kirjutatu pelgalt tekstivormis arusaamatuks. Seega ilmus teine väljaanne rohkete illustratsioonidega, et teooriate paljusust kergemaks teha. Universumi paisumine õhupalli näitel või ajaline relatiivsus rongi katusel tennist mängivate mehikestega, või musta auku kaduva astronaudi viimased mõtted - näited on valitud väga hästi ja teevad ka humanitaarteaduste lembelisele lugejale teema mõnusalt ülevaatlikuks.
Raamatu lõpus on mõningate tähtsamate mõistetega sõnaraamat ning lühikesed peatükid Newtoni, Einsteini ja Galilei kohta, tutvustamaks neid kui inimesi, mis on samuti huvitav kild teaduse ning inimkonna ajaloost. Hawking räägib raamatuga kaasa ka enda elust ja lisab seeläbi kuivale teooriale isikliku noodi. Kogu kirjutatu stiil on kerges toonis ning rahuliku tempoga, misläbi väga mahukas sisu huvitavaks ning arusaadavaks saab ja jääb.
Üldinimlikul tasandil toob Hawking ise esile, et kõigil peaks kord huulil olema küsimused: kust me tuleme, miks me siin oleme ja kuhu me läheme? Humanitaarteaduste esindajana olen neid küsimusi filosoofide käsitluses küllaldaselt lugenud, kuid teaduslik lähenemine on praktiline-pragmaatiline alternatiiv, samuti kasulik lugemine igaühele, kes vähegi maakera ehitusest ning kosmoses toimuvast huvitatud (seega - minu arvates - igaühele, punkt).
Ühesõnaga - võtke "Aja lühilugu" kätte, meenutage koolifüüsikat ja -keemiat, sest minu peas kipuvad sellised asjad ununema.
Tegu on väga hea, ülevaatliku, mõistetava universumi tekke ja võimaliku tuleviku teemadel arutleva teosega nii algajale kui edasijõudnule. Hawking on väga huvitav inimene, kuid sellele mitte keskendudes ka tõepoolest hea teaduslik autor ning ülihuvitav inimene, ning tema kirjutatu on ladusalt loetav esimesest viimase leheküljeni.
Kust leidsid selle raamatu ja kas see on ka eesti keelde tõlgitud? Kas seda saaks osta kuskilt?
ReplyDeleteTere, kuna loen raamatuid meelsamini võimete kohaselt originaalkeeles, siis tellisin antud raamatu Amazonist inglise keeles.
ReplyDeleteKuid "Aja lühilugu" on - vähemalt Delfi andmetel tõlgitud eesti keelde kirjastuses Akadeemia:
"Hawking on kolme bestselleriks saanud raamatu autor. Neist kuulsam on tema “Aja lühilugu”, mille eestikeelne tõlge ilmus ka ajakirjas Akadeemia"
(http://epl.delfi.ee/news/melu/hawking-pidas-oma-aja-kone?id=50907059)
Otsing annab vastuseks selle pealkirja aastal 1993, tõlkijaks Ene-Reet Soovik. Kuid kahtlustan, et tegu on vaid artikli/arvustusega. Seda pead aga ise uurima.
Nende andmete põhjal on vast võimalik midagi leida. Vähemalt vastavat Akadeemia numbrit.
Edu ja päikest,
Sandra
Olen küll vastamisega hiljaks jäänud, aga antud teos ilmus ajakirjas Akadeemia viies osas, 1992 nr. 12, 1993 nr. 1-4.
DeleteAitäh info eest! :-)
Delete