Ameerika kirjanik ja kaks Pulitzeri auhinda pälvinud Norman Mailer (1923–27) on avaldanud nii artikleid kui proosakirjandust kui ka biograafiaid, filmistsenaariume nind näidendeid, kuid on maailmakirjanduses eelkõige tuntud oma sõjaromaani "Alasti ja surnud" (The Naked and the Dead, 1948, ek 1996) poolest, mida on mitmel rindel ülistatud parima Teise maailmasõja teemalise romaanina.
"Alasti ja surnud" on kirjutatud noore autori poolt - Mailer võttis Teisest maailmasõjast osa nii sõduri kui ajakirjanikuna -, kes tol ajal vaid 25-aastane ja värskelt sõjast tulnud, viieteistkümne nädala vältel. Romaan räägib rühmast ameerika sõduritest, kes vallutamas fiktiivset Vaikse ooekani saart Anopopeid jaapanlastelt.
Sisult on tegu klassikalise psühholoogilise sõjaromaaniga: räägitakse meeste motivatsioonist, vennastumisest ja konfliktidest, hierarhiaga seotud problemaatikast, tapmise problemaatikast, naistetu elu ning koduste käekäigu ja koduigatsuse problemaatikast jnejne. Kogu romaan leiab aset saarel ning üpris lühikese aja jooksul, kuid iga figuuri tausta avamiseks võtab autor ette ajahüppeid ja lisab kirjeldustele dialooge. Samuti on enamik romaanist kirjutatud erinevate tegelaste siseperspektiividest, mis tempo kohati väga aeglaseks muudab.
Mailer võttis eeskuju Tolstoist ja oli juba ise kindel, et kirjutab bestselleri, ning tal oli õigus. Kriitikud on küll öelnud, et romaan on liialt kunstlik, mis on tõsi narratiivi tasandil - ajahüpped tunduvad kohati liiga sunnitud ja mitte õigetel hetkedel lisatuna, kogu konstruktsioon tundub kohati väga sätitud, ebaorgaaniline.
Mis puutub aga figuuridesse, pole kunstlikkusest rääkida. Teatud mõttes on igasugused figuurid alati mingis osas stereotüüpsed - konservatiiv, homoseksuaal, lõuna-ameerika immigrant, küünik ning misogünist, närviline noorsõdur, külmavereline psühhopaat - kõik need figuuritüübid kohtuvad, jälgivad teineteist ja põrkuvad konfliktides või kiinduvad teatud põhjusel teineteisesse. Sõja taustal on tundide kaupa ühes väikeses ruumis viibiv käputäis inimesi nii iseenda kui teiste luubi all, sest põhiliselt tuleb tegeleda ootamise või läbi vee, üle mägede jne ronimise, roomamise, jooksmisega jne või kaitsta teineteist ja iseennast lahingus. Sellest tulenevalt on iga figuuri refleksioon äärmuslike tingimuste ning sellest tingitud iseloomude põrkumise suhtes täiesti realistlikult lahendatud.
Mailer on emotsionaalsel tasandil leidnud täiuslik tasakaalu realistliku kirjelduse ning shokeeriva intensiivsuse vahel, sõdurite mõtted ja suhted on huvitavad, kohati masendavad, empaatiat tekitavad, ja mitte üle pingutatud. Ajahüpetega minevikku on autor minu arvamuse kohaselt veidi üle pingutanud, ent arvestades asjaoluga, et surma ootav hirmunud sõdur oma minevikku ilmselgelt idealiseerib ja koju minna igatseb, on ka see toon antud kontekstis realistlik.
Samuti oskab autor mängida põnevusega - lahinguhetked ei saabu igal leheküljel ja hoopis tihedamini tuleb võidelda ilmastikutingimuste ning igavusega, kuid Mailer tekitab täpselt õige koguse põnevust, nii inimlike kui sõjategevusega seotud hetkedega, et süvitsi minevad kirjeldused, mis mõne teise autori puhul huvi vähendaksid, pinget ei vähenda.
Soovitan!
No comments:
Post a Comment