Blogi uus aadress

Wednesday, July 7, 2010

27. Nikolai Gogol: Dead Souls

Dead Souls (Russian: Мёртвые души) by Nikolai Gogol was first published in 1842, and is considered one of the most prominent works of 19th-century Russian literature. Gogol himself saw it as an "epic poem in prose", and within the book as a "novel in verse". Despite supposedly completing the trilogy's second part, Gogol destroyed it shortly before his death. Although the novel ends in mid-sentence (like Sterne's Sentimental Journey), it is usually regarded as complete in the extant form.

In the Russian Empire before the emancipation of the serfs in 1861, landowners were entitled to own serfs to farm their land. Serfs were for most purposes considered the property of the landowner, and could be bought, sold, or mortgaged, as any other chattel. To count serfs (and people in general), the measure word "soul" was used: e.g., "six souls of serfs". The plot of the novel relies on "dead souls" (i.e., "dead serfs") which are still accounted for in property registers. On another level, the title refers to the "dead souls" of Gogol's characters, all of which visualise different aspects of poshlost (an untranslatable Russian word which is perhaps best rendered as "self-satisfied inferiority", moral and spiritual, with overtones of middle-class pretentiousness, fake significance, and philistinism).


Gogol kirjutab kergelt, humoorikalt ja väga meelelahutuslikult, kirjeldab 19. sajandi esikümnendite Venemaad tabavalt ja toob välja just need õiged humoorikad nüansid, mis lugeja näole muide toovad. Samal ajal on, kuigi ma üldse Tšehhoviga võrrelda ei tahaks, ka Gogolile omane iseloomuliku sulgkerge huumoriprisma läbi näidata tegelikkuses üpris kurba reaalsust, mille keskmes on ahned, omakasupüüdlikud, kahepalgelised ja ebainimlikud isendid.

Isegi kui lugeja raamatu alguses "kangelast" Pavel Ivanovitš Tšitšikovi kui oma ümbrusest intelligentsi poolest esiletõstmist väärivat indiviidi tunnustab ja üritab tema motiivides mitte kahelda, tuleb lõpuks välja, et tegemist on pesuehtsa suliga, kes surnud hingede abil oma mainet parandada ja varandust kasvatada üritab. Tšitšikov eraldub küll algselt ühiskonnast, tundub teistsugune kui teised, kuid osutub lõpuks kõige hullemaks sulidest, keda kohtab. Seega ootab optimistlikku lugejat nagu Balzaci läbides pettumus ja nukker kulminatsioon. Realistlik, aga nukker.


Ja kuigi Gogol üpris mõnusalt kirjutab ja kergeks lugemiseks ja muigamiseks vägagi hästi sobib, ei jäta ta minusse pärast Borghest (ja samal ajal umbes Pessoa esikolmandikku - tulekul!) mingit jälge. Muhelesin veidi ja lõpetasin seekord enne saja viiekümnendat lehekülge, kuna olen "Surnud hinged" keskkoolis korra läbi lugenud.
Võrdluseks võib veel mainida, et Dostojevskeid lugesin hea meelega uuesti ja mõistsin teisele ringile minnes hoopis rohkem ja teisiti. Gogolit teist korda lugeda.... meh. Ei viitsi. Nabokov ("Lolita") kritiseerib, et Gogol kaotavat end oma kirjeldustesse. Absoluutselt õige ja raamatu tegelastega juba korra tutvunud olles muutub kogu Tšitšikovi ümbrus ja Tšitšikov ise lõpuks lihtsalt liiga monotoonseks, kui ma juba tean, mis ja kuidas juhtub.


Kui te Gogoliga tutvunud ei ole ja kerget lugemist otsite, siis meelelahutusena täiesti adekvaatne. Aga järele mõeldes... on paremaid asju, millesse oma aega investeerida.

4 comments:

  1. NabOkov ;-)

    Mu viimase aja yks huvitavamaid lugemiskogemusi oli Michael Crichtoni "State of Fear", 600 lk-ne p6nevusromaan 6koterroristidest. Thrillerina t2ielik saast, midagi sellist mida m6ni keskmine Eesti kirjanik v6iks sulest v2lja imeda. Mis ta aga huvitavaks teeb, on p6nevusromaani puhul ysna ainulaadne omadus - joonealused m2rkmed, graafikud ja... kasutatud kirjandus (150+ raamatut ja artiklit teadusajakirjadest).
    Ja viimane muudab raamatu loetavaks, kui isegi mitte heaks - tegelikult t2iesti geniaalne lyke - tuua tavaline lugejaskond (bestseller ameerikas jms) teadusliku kirjanduse juurde, eesm2rgiga kehtiv paradigma ymber lykata.
    The Guardiani (halvustav) kirjeldus raamatule l6ppes s6nadega umbes, et raamat on halb, sest kasutatud kirjandus oli huvitavam kui raamatu sisu. Mis iseenesest on t6si ja ma kahtlustan ka, et eesm2rk omaette.

    Tegemist on (Sinu jaoks v2hemalt) v2hem kui p2eva lugemisega, kui aega saad, vaata mis arvamusele ise j6uad.

    P2ikest,
    R

    ReplyDelete
  2. mhhhh, loe veel inglisekeelset vikipeediat. tegelikult ma ju tean seda.

    nüke on hea, tõepoolest. ma järgmise aasta jooksul üritan siis selleni jõuda :P

    sulle soovitan jätkuvalt sten nadolny aegluse avastamist.

    ReplyDelete
  3. Pikk postitus kustus just 2ra.

    Kokkuv6te>
    Lugesin Nadolny "Aegluse avastamise" kuskil veebruaris l2bi. H22 raamat, ei vaidle kuskilt otsast vastu. Aga eriti h22 on ta paaris koos Dan Simmonsi "The Terroriga".
    Simmons on (v2ga hea) literary science fiction autor, kes on oma teoseid rajanud nii Keatsi loomingule (Hyperion), kui Nabokovi "Ada" maailmale ning kreeka mytoloogiale tuumarelvadega (Olympos). "The Terror" on ulme6udukas Franklini viimasest teekonnast. Pikkade paksude kirjeldustega, aga annab selle eest 6hkkonda suurep2raselt edasi.

    Ning moodustab Nadolny teosega vastuolulise paari, kuid kokkuv6ttes hea terviku.

    Huvitav, ma m2letan, et tahtsin sulle terrorit soovitada, kui me kevadel kokku saime. Aga eks ma unustasin 2ra k6igi muude jututeemade juures j2relikult.

    ReplyDelete
  4. ma üritan siis järgmise aasta jooksul ka selleni jõuda :)

    Borghesi Fictions on sellisel juhul järgmine soovitus sulle. Mitte, et sa hetkel oma argipäeva raamatutega täidaksid.

    ReplyDelete