Wednesday, August 12, 2015

Harper Lee: "Tappa laulurästast" (To Kill a Mockingbird, 1960)

Ameerika autori Harper Lee Pulitzeri auhinna pälvinud maailmakuulus romaan "Tappa laulurästast" ilmus aastal 1960 ning omab teatud määral autobiograafilisi jooni - sündmused põhinevad autori enese lapsepõlves toimunust, Lee isa oli advokaat mustanahaliste kaitses, mitmed naabrite figuurid said kirjutatud Lee enese naabruskonna ainetel.

Romaan sai koheselt populaarseks ning kuulub tänase päevani USA kirjanduse suurte klassikute hulka. 1962. aastal raamatu ainetel vändatud film pälvis Oscari.


Maycombi väikelinnas Alabamas kasvavad Scout (Jean Louise) ning Jeremy on advokaat Atticus Finchi lapsed. Lugu jutustatakse Jean Louise'i silmade läbi ning põhidünaamika toimub tegevuse tasandil õe-venna ning suvel külas käiva Dilli vahel. Üha enam selgub aga Atticuse ning väikelinna mikrokosmose laadist ja probleemidest, puruvaesete harimata kodanike kitsarinnalisusest ning rassiprobleemidest väikelinna konteksti luubi all, mis näitena kogu USA rassimentaliteeti kirjeldab.

Lugu toimub Scouti silmade läbi ning seega kirjeldatakse maailma lapse silmadega. Tegu on klassikalise arenguromaaniga - Scout on raamatu alguses kuue-, lõpus üheksa-aastane ning õpib selle aja jooksul elu ning inimese loomuse kohta väga palju olulist.

Jutustuse raamjutustus on Finchide veider ning kardetud nähtamatu naaber Boo Radley, vaid hirmujuttudest tuntud noormees, kes kunagi oma majast ei lahku. Lapsed üritavad teda erinevate trikkidega majast välja meelitada, kuni Scout mingil hetkel taipab, et Boo enese varjamisel on mõjuvõimas põhjus...

Romaani keskmes on mustanahalise Tom Robinsoni valge naise vägistamissüüdistus ning Atticuse püüded süüta noormeest kaitsta, sellele järgnevad rassivaenulikud süüdistused nii Atticuse kui tema laste suunas. Scouti naiivse lapsepilgu läbi avaneb lugejale perspektiiv, kus täiskasvanu üritab seletada maailmas toimuvat väga lihtsalt ning ilmneb, et sisuliselt ongi kõik just nii lihtne, kitsarinnaline ühiskond aga muudab selle keeruliseks ning mõistab eelarvamuste tõttu lugejale ilmselgelt nähtavalt süütu mehe hukka.

Lapse silmade läbi kirjutatud maailm mängude, koolikaaslaste ning arenevate mõtetega ja sellele vastanduv nö "pärismaailm" mängivad Lee romaanis suurepäraselt kokku ja annavad lugejale võimaluse iseendagi üle järele mõelda ning end kellegi teise silmade läbi vaadata.

Pigem pükse kui kleiti kandva Scouti võitlus ühiskonna normidega jääb veel tuleviku ideeks, kuid seegi suur probleem on piisaval määral tematiseeritud - naine olemise keerulised nüansid, kriitika ja imetluse segu. Aga soorollid on vaid kompleksne taust rassiproblemaatika taga. Oo, kihilisuse graal!

Tegelikult kirjeldamatu lugemiselamus. Braavo.

No comments:

Post a Comment