Wednesday, June 17, 2015

Ekskurss filmilinale: "Nimeta" (Sin Nombre, 2009)

Rezhissör Cary Fukunaga on filmiga "Sin Nombre" joonistatud 96 minuti pikkuse portree Kesk-Ameerika põgenike lootustest, saatustest, heitlustest ning kannatustest pärineb 2004. aastal ilmunud dokumentaalfilmist "Victoria Para Chino", kus veoautotäis põgenikke Texases lämbunult leiti. Sundance'i festivalil pärjati filmi parima rezhii auhinnaga.

Saksa keeles on filmil lisapealkiri "lootuse rong" - nimelt sõidavad põgenikud lootuses läbi Mehhiko USA piir ületada rongi katusel ja peavad end regulaarselt migratsioonipolitsei, paduvihmade ja vaenulike gängide eest peitma ja kaitsema, kuid neid põhja poole viiv rong on lootus uuele elule. Umbes neljanik filmist mängib rongi katusel.

Hondurasest pärit Sayra (Paulina Gaytàn), kes üritab perega New Jerseysse jõuda, kus on kokku lepitud, et tädi neid vastu võtab ning nende eest hoolitseb ja Marade gängi kuuluv Willy ("El Casper", Edgar Flores) tutvuvad, kui Willy gängikaaslasega põgenikke rongikatusel istuvat kampa röövib ning gängipealik Lil Mago (Tenoch Huerta) Sayrat vägistada üritab. Willy tapab Lil Mago, päästes sellega Sayra au, kindlustades aga gängi kättemaksu.


Film räägib Marade gängi koodeksist, ärist, sõprusest, vendlusest, kohustustest ning ohvritest, mida väga õrnas eas ("Smiley", Kristyan Ferrer, on ilmselt kümme-üksteist-kaksteist ning tapab filmi jooksul kaks meest) tuleb gängile tuua. Willy tundub aga olevat ainus gängi liige, kellele mustvalge grupimentaliteet ning Lil Magole allumine ei istu. Seetõttu saab temast põgenik ning algab võitlus gängi väga laia haarde pikkadest küüntest pääseda ning Willyga liituva Sayraga koos USAsse reisida.

Rezhissöril on õnnestunud nii toorus ja vägivald kui vendade vahelised hoolivad suhted jäädvustada ja seetõttu on "Sin Nombre" samaaegselt vägivaldne, kuid inimlik. Willy püüded tüdruksõpra Marthat (Diana Garcia) gängi ees kaitsta ning Martha teadmatusest tingitud kadedus, samal ajal tugevana tunduva tüdruku sügav hirm Lil Mago ees, Lil Mago ebaambivalentne julmus ning halastamatus kuid samal ajal õrn käsi vennale ning oma pojale muudavad tegelikult mõrvari staatuses olevad halva poole esindajad kui mitte sümpaatseks (Lil Mago kindlasti mitte), siis vähemalt huvitavaks.


Hästi filmitult on verevalamine ning ahastus kordades esteetilisemad kui seks ja armastus.

Fukunaga tutvus isiklikult gängide tätoveeringukoodeksiga ning veetis aega Kesk-Ameerikas ja uuris gängide kohta, kes põgenikke veavad, mis figuuride realistlikkust veel kraadide võrra tugevdavad.

Sayra kui süütu tüdruk on läbi filmi lausa ebarealistlikult edukas ning ettekuulutus, et ta pääseb USAsse saatana abiga, mis vihjaks Sayra langusele päästmise saavutamiseks, jääb ära. Sellest hoolimata tundub tüdrukul olevat mõistmist Willy pattude andestamiseks ning tüdruk on suhte algusest peale tunduvalt arusaajam ning tugevam kui Martha seda kunagi olla oskas. Sayra silmis on kannataja pilk ning see teeb temastki teadja kannatajate ringis ja näitab, et tüdruk ei ole veel naine, kuid mitte enam laps. Sama pilk on ka "Smiley" silmis, kes lubab reeturi truuduse tõestamiseks silma pilgutamata oma käega tappa.

"Smiley" ja uus gängijuht El Sol plaanivad kättemaksu
Nagu aga elu oma paljas tooruses, on nende noorte armastuslugu kurva lõpuga ning saates Sayra esimesena üle jõe, jääb Willy kaldal oodates gängikaaslastele kätte ning Smiley kütab talle kuuli kerre. Masendav, kuid realistlik lõpp. Nagu asfaldil õitsev lill, mille autoratas mingil hetkel kindlasti tapab, ei kasva noorte suhe üle utoopilise Ühendriikide piiri.

Kas Sayra päriselt oma sugulaste juurde jõuab, ei ole päris kindel, tundub aga, et tal õnnestub piiri ületamine. Ülejäänud rongikatusetäis põgenikke püütakse - vähemalt selgub nii gängiliikmete vahelistest dialoogidest - kas kinni või kaotavad nad muude intsidentide käigus oma elud.

Fukunaga portree Kesk-Ameerika gängide hirmuvalitsusest niigi vaese ja halli elu üle on täpne, asjalik, emotsioonidest täpselt õigel määral küllastatud ning näitab julgelt elu süngeid värve. Ometi on tal õnnestunud peita "Sin Nombre" veristesse kaadritesse usku, lootust ja armastust. Ja seda värviliselt, looduslähedaselt, tehes kurbusest ning hirmust esteetilised fenomenid, tuues Sayra kurva pilgu esiplaanile, kuid jättes taustale rongi ülikaunite mägede ja värvilise taeva vahel.

Soovitan väga soojalt.

No comments:

Post a Comment