Olevik, Tulevik

Vastupidiselt kurjadele kuulujuttudele (mida ma enesele oma kuulsusejanuhoos tegelikult vaid ise ette kujutan) või siis lihtsalt lugejate kahtlustele (mis on küll hetkel, kuid mitte pikas perspektiivis, põhjendatud) ei ole Päikesejänku teid hüljanud!

Loen hetkel Elsa Morantet ja tahan tema kohta kindlasti nii mõndagi öelda, aga kuna tegelen hetkel doktoritöö teema otsinguga, ei tule vabal ajal lugemisest töötamise kõrvalt suurt midagi välja. Küll aga olen otsast lõpuni imenud endasse kaks romaani: Paulo Coelho "Zahiri" ja Sofi Oksaneni "Puhastuse".

Esimese leidsin juhuslikult mingi teise raamatu kohta lugedes, teise kinkis mulle asendamatu, võrratu, ainulaadne sõbranna Ingel jõuludeks. Mõlemi puhul oli raske lõpetada lugemist, kuna raamatud puudutavad lugejat nii mitmel tasandil nii lähedalt. Ja mõlemad täielikult omal moel.
Sellega seoses luban järgmiseks kolmapäevaks Zahiri kohta kirjutada, ülejärgmiseks Puhastusest - ilmselt on eesti retsensioonide maastikul Puhastust lahti võetud nii- ja naapidi, aga kavatsen teisi retsensioone lugeda ja kommenteerida alles siis, kui enda oma valmis kirjutet.

Seega - on taas, mida oodata!


Samuti: Minu Magistritöö. Te tundsite huvi.

Magistritöö kujutas endast esiteks erinevate sümboliteooriate bilanssi: Goethe kirjanduse-kunsti-esteetika aspektist, C. G. Jung psühhoanalüüsi ja unenäotõlgenduse aspektist ja 20. sajandi filosoof-antropoloog Ernst Cassirer... filosoofilis-antropoloogilisest aspektist (duh, sorri).
Töö jagunes kahte ossa, millest esimene võrdles erinevaid sümboli mõiste käsitlusi antiigist tänapäevani ja otsustas lõpuks, et tegu on mõistega, mille defineerimine on pidev, hägune ja mõttetu. Iva peitub sümbolite funktsioonis, mis on alati ja igal ajal olnud ühene: edastada äratundmist, teadmist, kognitsiooni. Ükskõik, millise definitsiooni mätta otsast läheneda. Ja sellepärast võib tänaseks kõik ranged sümboliteooriad aknast välja visata. Neist pole puudust :-P

Võtsin põhiliselt Cassireri idee sümboolsetest vormidest (symbolische Formen), mille alla kuuluvad Kunst, keel, müüt, tehnika jne. Leidsin Goethe, Jungi ja Cassireri vahel ühendavaid jooni, mille järgi Cassireri sümboolsete vormide teooria paika peab ja tõin praktilises osas näitena Hermann Hesse romaanid, kus protagonistide tee enese sisemuse äratundmiseni või siis hingelise tasakaaluni viib just erinevate sümboolsete vormide kaudu. Jõudsin järeldusele, et kõigi sümboolsete vormide ühine nimetaja on vaim (Geist), sümboolsete vormide kaudu jõuab protagonist vaimse äratundmiseni ja tõin kõigis Hesse romaanides näiteid, millistes sümbolites selline vaim väljendub - samal ajal lubasin enesele üpris subjektiivselt jälgida, kui kaunis on kunstnikutüübi hingeline valamine erinevatesse kunstivormidesse ja milline indiviidist kõrgemal seisev kaal sellistel protseduuridel on. Samuti jõudsin ära mainida, kuidas Hesse protagonistide religioossed tõekspidamised ida ja lääne traditsioonid kokku traageldavad ja kuidas taustast hoolimata (olgu see siis India või Saksamaa või Inglismaa või araabia) tegelaste sisemine areng sama rada pidi sujub ja nad sama äratundmiseni jõuavad.

Järgneb töö inglisekeelne resümee:

The current role of symbols and symbol theories in cultural studies has been looked upon as questionable for quite some time. Many theoreticians assess the symbol as an outdated or uninteresting subject of research, mainly because of it’s ambivalent history and a resulting plenty of discrepant definitions.

In the nineteen-twenties, however, Cultural philosopher Ernst Cassirer caused a Renaissance in symbol studies with his concept of symbolic forms as different manifestations of intellectual energy. This theory has the potential to subsume previous symbol theories, as well as to remain a central idea in the current understanding of symbols.

The goal of this thesis is to research the status and credibility of Cassirers symbol theory. It will do so by analytically comparing it to other significant theories, i. e. of Johann Wolfgang von Goethe and Carl Gustav Jung. The practical part of the thesis will use all three theories to research the symbols of Hermann Hesse’s novels and stories. In this regard, three symbols were chosen: the primordial mother, the symbol of water and butterflies and birds as a symbol of freedom and inidivituality. An analysis of the texts will observe the possibility of grouping symbols under the categories of symbolic forms and show the function of these symbols as the function Cassirer defined to be central: to be a medium of knowledge and enlightenment. In doing so, the thesis will search to prove the significance of Cassirers theory for current research and argue in favour of the expiration of a definition of the symbol.

The word synthesis can be seen as characteristic for Hesse as well as Cassirer: both aspire to bring different parts of the world together. Hesse accomplished this in his characteristical synthesis of Eastern and Western world views, Cassirer did the same with the „Philosophy of the Symbolic Forms“ by creating the possibility of a synthesis for different fields of sciences. This thesis aims to emphasize the uniqueness of such a combination and to prove that research opportunities for the symbol are anything but outdated.

(c) Päikesejänku


Loodan, et sellega vastasin kõigi huviliste küsimustele.

Päikesejänku talveuni on möödas, hurraa!

Reaalselt kirjutan ilmselt sel aastal küll vaid kord või kaks kuus. Aga annan endast parima :-)

Peatse kohtumiseni!